Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Päris mitu korda on esitatud tähelepanekuid, et soomeeestlased pole sama hästi organiseerunud nagu need eestlased, kes 1944. aastal Rootsi, Saksamaale, Kanadasse ja mujale põgenesid. Arvatakse, et Soomes elab ja töötab praegu umbes 70 000 eestlast, aga seni pole nad suutnud luua endale toimivat kogukonda.

Kusjuures samasugust nähtust nentis professor Matti Klinge 1950. ja 1960. aastatel Rootsi tööle kolinud soomlaste hulgas, kelle omavaheline koostöö samuti vähene oli.

Paljud Soome rännanud eestlased, olles omandatud soome keele, eelistavad läbi käia samade huvidega inimestega. Suhtlemine inimestega üksnes rahvuskuuluvuse järgi ei ole neile esmatähtis. Arusaadav – kultuurilised ja hariduslikud vahed põhielanikkonna ja sisserändajate vahel võivadki olla väiksemad ja hõlpsamini ületatavad kui sotsiaalsed vahed Eestist sisserännanud rahvusgrupi sees. Rahvusega seotud mõtteviis ja kultuuri omapära ühendab ainult osa eestlasi.

Sotsioloogiaprofessor Mikko Lagerspetzi juhtimisel on Soome eestlaselt kogutud andmeid nende osalemise kohta kultuurielus ja kodanikuühiskonnas (”Vironkielisten maahanmuuttajien osallistuminen kulttuuri- ja yhdistyselämään”, 2011). Küsimustiku abil päriti 361 püsivalt Soomes elavalt eestlaselt nende huvi kohta kultuuri- ja kodanikuelu vastu. Usutletavad olid ise avaldanud huvi uuringus osalemiseks. Kuna valim pole seetõttu statistiliselt esinduslik, ei ole võimalik uuringu tulemusest teha väga laialdasi üldistavaid järeldusi, kuid midagi siiski.

Uuringust selgus, et ainult 30 protsenti vastanutest oli seotud mõne eestlaste ühistegevusega Soomes. Küsimus soomluse ja eestluse kokkusobitamisest ja eestlaste identiteedi püsimisest soomlaste hulgas ei paistnud olevat enamikule ajakohane või problemaatiline. Identiteediga seotud probleemide vähesus osalejate jaoks üllatas uurijaid. Vastanute jaoks tekitas muret ainult laste motiveerimine eesti keele õpinguteks ja eesti keele õpperühmade leidmine kodu lähedal.

Usutletud isikud väitsid, et üks oluline Soomes eesti kultuurielust osavõtmist takistav probleem on, et puudub eesti keskorganisatsioon, mis vahendaks teavet eestlasi huvitavate ürituste ja tegevuste kohta. Aga Eesti Televisiooni ja muu meedia jälgimine on soomeeestlaste seas küllaltki populaarne ning võiks aidata soomeeestlaste teabevajadust rahuldada. Eesti meediakanaleid peakski ergutama vahendama reeglipäraselt ja korduvalt teavet eesti ürituste kohta Soomes. Seejuures silmas pidades, et inimeste huvid on väga erinevad. Huvi pakuvad kindlasti kultuurisündmused, aga ka eestlaste osavõtt näiteks golfivõistlustest või koertenäitustest.

Miks eestlased nii vähe eestlaste ühistegevustest Soomes soovivad osa võtta? Üks võimalik seletus on, et osa eestlasi ei otsi kontakti kaasmaalastega, sest nad ei tunne erilist uhkust eestluse üle. Leidub eestlasi, kes kaupluses teenindajatena või bussijuhtidena ei soovi klientidega eesti keeles suhelda. Küllaltki suur hulk eestlasi Soomes on ju ka määrinud eestlase mainet kriminaalsete tegudega. Eestlaste osakaal Soome vanglates karistust kandvate välismaalastest vangide seas on suur.

Sellele negatiivsele mainele vastukaaluks oleks nii Eesti kui ka Soome meedial vaja juhtida rohkem tähelepanu Soomes tegutsevatele edukatele eestlastest teadlastele, kultuuriinimestele, ettevõtjatele, sportlastele jne. Selline tähelepanu aitaks tõsta eestlaste rahvuslikku enesetunnet ja suurendada huvi kaas-soomeeestlastega suhtlemiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: