Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Päris mitu korda on esitatud tähelepanekuid, et soomeeestlased pole sama hästi organiseerunud nagu need eestlased, kes 1944. aastal Rootsi, Saksamaale, Kanadasse ja mujale põgenesid. Arvatakse, et Soomes elab ja töötab praegu umbes 70 000 eestlast, aga seni pole nad suutnud luua endale toimivat kogukonda.

Kusjuures samasugust nähtust nentis professor Matti Klinge 1950. ja 1960. aastatel Rootsi tööle kolinud soomlaste hulgas, kelle omavaheline koostöö samuti vähene oli.

Paljud Soome rännanud eestlased, olles omandatud soome keele, eelistavad läbi käia samade huvidega inimestega. Suhtlemine inimestega üksnes rahvuskuuluvuse järgi ei ole neile esmatähtis. Arusaadav – kultuurilised ja hariduslikud vahed põhielanikkonna ja sisserändajate vahel võivadki olla väiksemad ja hõlpsamini ületatavad kui sotsiaalsed vahed Eestist sisserännanud rahvusgrupi sees. Rahvusega seotud mõtteviis ja kultuuri omapära ühendab ainult osa eestlasi.

Sotsioloogiaprofessor Mikko Lagerspetzi juhtimisel on Soome eestlaselt kogutud andmeid nende osalemise kohta kultuurielus ja kodanikuühiskonnas (”Vironkielisten maahanmuuttajien osallistuminen kulttuuri- ja yhdistyselämään”, 2011). Küsimustiku abil päriti 361 püsivalt Soomes elavalt eestlaselt nende huvi kohta kultuuri- ja kodanikuelu vastu. Usutletavad olid ise avaldanud huvi uuringus osalemiseks. Kuna valim pole seetõttu statistiliselt esinduslik, ei ole võimalik uuringu tulemusest teha väga laialdasi üldistavaid järeldusi, kuid midagi siiski.

Uuringust selgus, et ainult 30 protsenti vastanutest oli seotud mõne eestlaste ühistegevusega Soomes. Küsimus soomluse ja eestluse kokkusobitamisest ja eestlaste identiteedi püsimisest soomlaste hulgas ei paistnud olevat enamikule ajakohane või problemaatiline. Identiteediga seotud probleemide vähesus osalejate jaoks üllatas uurijaid. Vastanute jaoks tekitas muret ainult laste motiveerimine eesti keele õpinguteks ja eesti keele õpperühmade leidmine kodu lähedal.

Usutletud isikud väitsid, et üks oluline Soomes eesti kultuurielust osavõtmist takistav probleem on, et puudub eesti keskorganisatsioon, mis vahendaks teavet eestlasi huvitavate ürituste ja tegevuste kohta. Aga Eesti Televisiooni ja muu meedia jälgimine on soomeeestlaste seas küllaltki populaarne ning võiks aidata soomeeestlaste teabevajadust rahuldada. Eesti meediakanaleid peakski ergutama vahendama reeglipäraselt ja korduvalt teavet eesti ürituste kohta Soomes. Seejuures silmas pidades, et inimeste huvid on väga erinevad. Huvi pakuvad kindlasti kultuurisündmused, aga ka eestlaste osavõtt näiteks golfivõistlustest või koertenäitustest.

Miks eestlased nii vähe eestlaste ühistegevustest Soomes soovivad osa võtta? Üks võimalik seletus on, et osa eestlasi ei otsi kontakti kaasmaalastega, sest nad ei tunne erilist uhkust eestluse üle. Leidub eestlasi, kes kaupluses teenindajatena või bussijuhtidena ei soovi klientidega eesti keeles suhelda. Küllaltki suur hulk eestlasi Soomes on ju ka määrinud eestlase mainet kriminaalsete tegudega. Eestlaste osakaal Soome vanglates karistust kandvate välismaalastest vangide seas on suur.

Sellele negatiivsele mainele vastukaaluks oleks nii Eesti kui ka Soome meedial vaja juhtida rohkem tähelepanu Soomes tegutsevatele edukatele eestlastest teadlastele, kultuuriinimestele, ettevõtjatele, sportlastele jne. Selline tähelepanu aitaks tõsta eestlaste rahvuslikku enesetunnet ja suurendada huvi kaas-soomeeestlastega suhtlemiseks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema