Bussifirmad saadavad reisijate rohkuse tõttu Tallinn-Tartu liinile abibusse ({{commentsTotal}})

Tallinn-Tartu bussid on viimasel ajal sedavõrd reisijaid täis, et populaarsematele väljumistele saadavad firmad välja abibussid. Samas pole vähenenud autoliiklus sel riigi ühel põhimaanteel, mistõttu maanteeamet manitseb liiklejaid veelgi suuremale tähelepanelikkusele.

Tallinn-Tartu bussid on tihtilugu viimase kohani välja müüdud nii suvel kui ka talvel. Suvel on inimestel puhkus ja talvel käivad üliõpilased kooli ja kodu vahet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sellegipoolest on viimasel ajal täheldada üha rohkem, et pealinna ja Tartu vahet sõitvad bussid on täis isegi nädala sees ja piletid peab juba varakult ette ostma, et bussist mitte maha jääda.

"Tänasel hetkel võib tõesti reisija leida end olukorrast, kus tal ei ole võimalik soovitud väljumisele piletit osta, sest eelmüügist on kõik vabad kohad juba välja müüdud ja seda eriti juhul, kui Tartus toimuvad suuremad üritused," rääkis maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson.

Eesti Bussi kommertsvedude juht Ott Arumeel ütles, et nemad püüavad teha omalt poolt kõik, et inimesed ikkagi bussiga sõidaksid. Samuti proovivad nad hoida keskmise piletihinna võimalikult madalal, et pakkuda reisijatele võimalikult odavaid ja mugavaid bussisõite.

"Meie Simple Expressi liinidel on piletimüük avatud alati vähemalt 30 päeva ette ja eelmüügist on piletihinnad nüüd ka soodsamad, mis tegelikult annab inimestele põhjuse piletid juba varakult broneerida," ütles Arumeel.

Tallinna bussijaamas inimesi küsitledes selgus, et Tallinn-Tartu bussid on pidevalt täis ja pilet tuleb osta varakult ette. Varem ostmata jäänud bussipiletite tõttu jäid täna lõunal bussist maha ka kaks vanapaari, kes pidid ootama tunnikese, et uus Tartu buss tuleks.

Maanteeameti andmetel on Tartu maanteele juurde tekkinud liinibusse, sellest hoolimata on ka autode hulk sel teel võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga kasvanud 5,6 protsenti. See tähendab, et inimesed peavad veelgi tähelepanelikumalt järgima liikluseeskirju ja kiirusepiiranguid.

Toimetaja: Merili Nael



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema