Saksa kaitseministeeriumi dokumendis on märgata olulist suunamuutust ({{commentsTotal}})

Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen
Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen "Valge Paberiga". Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa kaitseministeerium avaldas täna dokumendi, millega pannakse paika plaanid järgnevate aastate kaitsekulutusteks ja julgeolekupoliitikaks.

Analüütikute hinnangul on nn Valges Paberis põhjal märgata olulist suunamuutust Berliini kaitsepoliitilises doktriinis, vahendasid AFP ja Deutsche Welle.

Eelmine sarnane dokument koostati aastal 2006, kui Venemaad peeti partneriks, Süürias ja Liibüas polnud kodusõdu, polnud äärmusrühmitust ISIS, polnud konflikti Ukrainas ega ka põgenikekriisi. Kaitseminister Ursula von der Leyeni sõnul on tänapäeval aga erinevaid kriise enneolematult palju.

Seega nähakse dokumendis ette, et Saksamaa peab võtma suurema sõjalise rolli nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Samuti peetakse tulevikus võimalikuks Euroopa riikide sõjalist liitu.

Dokumendi kohaselt on Saksamaa valmis võtma vastutust ning aitama lahendada nii praegusi kui ka tulevasi väljakutseid, mis puudutavad julgeolekut ja humanitaarkriise. Seega näeb Saksamaa endal kohustust osaleda aktiivselt maailmakorra kujundamisel.

Selline seisukoht on märkimisväärne suunamuutus, sest II maailmasõjale järgnenud aastakümnetel on Saksamaa olnud pidevalt rollis, kus temas on nähtud majanduslikku hiiglast, kuid "poliitilise kääbusena" on Berliin rahvusvahelistest konfliktidest kõrvale hoidnud. Näiteks alles 1994. aastal lubas Saksamaa kõrgeim kohus valitsusel hakata panustama rahvusvahelistesse rahuvalvemissioonidesse.

Kaitseministri sõnul ootab maailm Saksamaalt suuremat rolli välis- ja julgeolekupoliitikas ning seetõttu on selline "suunamuutus" ka vajalik.

Samuti tuuakse välja, et ka USA sooviks on, et Euroopas asuvad NATO liikmesriigid enda kaitsmisel suurema panuse annaksid, sest viimasel ajal on Euroopa riikide relvajõud võlakriisi ja rahulikuks peetud keskkonna tõttu märkimisväärselt kahanenud.

Kaitsekulutused 2 protsendini SKT-st, kaalutakse "võõrleegioni" loomist

Hetkel on Saksa sõdureid mitmetes konfliktitsoonides rahuvalvajatena - alates Balkani poolsaarest kuni Afganistani ja Malini. Panustatakse ka äärmusrühmituse ISIS vastasesse võitlusesse, kuid seal piirdutakse peamiselt koolitus- ja luureülesannetega ning lahingutegevuses ei osaleta.

Bundeswehr, mis on olnud pikka aega alarahastatud ning mida on räsinud ka sõjatehnikaga seotud probleemid, hakkab saama nüüd suuremaid rahasüste ning esimest korda pärast külma sõda suurendatakse ka koosseisu. Seitsme aasta jooksul on kavas palgata relvajõududesse juurde 20 000 inimest.

Muuhulgas arutletakse võimaluse üle, et Saksamaa relvajõududesse võiks teenima võtta ka teiste Euroopa riikide kodanikke ja seeläbi leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada.

Samuti avaldatakse veendumust, et kaitsekulutuste tõstmine 2 protsendile SKT-st on Saksamaale jõukohane ülesanne. Sisuliselt tähendaks see kaitse-eelarve suurendamist seniselt 36 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni.

Kaitseministeeriumi dokumendis rõhutatakse, et Saksamaa tegutseb vaid Atlandi-üleses ja Euroopa raamistikus ehk NATO-s ja Euroopa Liidus. Viimase puhul pakub uue võimaluse tihedamaks koostööks Suurbritannia lahkumine, sest varasemad katsed selles suunas jäid seisma eelkõige tänu Londoni vastumeelsusele, lausus Von der Leyen.

Samas on opositsioon ning ka mõned valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikud kaitseministeeriumi dokumenti kritiseerinud ja näiteks rohelised on öelnud, et "tegu on vaid kirjaliku nõudmisega sõjalisteks kulutusteks raha juurde anda".

Kaitseministeeriumi dokument on aga liidukantsler Angela Merkeli valitsuskabineti poolt heaks kiidetud ja seega on sellele heakskiidu ka sotsiaaldemokraatidest ministrid.

Kõige tõenäolisem oht on suur terrorirünnak, Venemaa tegevus nõuab vastust

Kõige tõenäolisemaks Saksamaad puudutavaks ohuks peetakse dokumendis suurt terrorirünnakut, mille puhul peetakse võimalikuks ka üht senise poliitikaga vastuollu minevat meedet - sõjaväe siseriiklikku kasutamist.

83-leheküljelises dokumendis tuuakse välja ka ohud, mis puudutavad massihävitusrelvade levikut, küberrünnakuid ja globaalseid haiguspuhanguid.

Venemaa puhul nenditakse dokumendis, et Moskva on otsustanud olla Lääne strateegiline rivaal ning kui "Venemaa oma poliitikat ei muuda, kujutab ta kontinendi julgeolekule lähiajal väljakutset".

See, et Moskva on oma sõjalist võimsust suurendanud, on valmis testima rahvusvaheliste lepete piire ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks hübriidsõja meetodeid, nõuab vastust nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult. Venemaa on kasutanud Euroopas sõjalist jõudu riigipiiride muutmiseks ja sellel on tagajärjed ka Saksamaa jaoks, kirjutatakse Saksa kaitseministeeriumi analüütikute poolt.

Samal ajal tuletatakse meelde, et pikaajaline turvalisus ja heaolu Euroopas pole võimalik ilma Venemaa poolse koostööta ning seega tuleb lMoskvaga suheldes leida õige tasakaal heidutusmeetmete ja koostöö vahel.

"Tähtis on see, et meie kontinendi ühine julgeolekuruum ei oleks mingi uue julgeolekuarhitektuuri tagajärg, vaid pigem seniste olemasolevate ja kinnitust leidnud reeglite või põhimõtete austamine ja nendest juhindumine," toonitatakse dokumendis.

Toimetaja: Laur Viirand



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.