Saksa kaitseministeeriumi dokumendis on märgata olulist suunamuutust ({{commentsTotal}})

Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen
Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen "Valge Paberiga". Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa kaitseministeerium avaldas täna dokumendi, millega pannakse paika plaanid järgnevate aastate kaitsekulutusteks ja julgeolekupoliitikaks.

Analüütikute hinnangul on nn Valges Paberis põhjal märgata olulist suunamuutust Berliini kaitsepoliitilises doktriinis, vahendasid AFP ja Deutsche Welle.

Eelmine sarnane dokument koostati aastal 2006, kui Venemaad peeti partneriks, Süürias ja Liibüas polnud kodusõdu, polnud äärmusrühmitust ISIS, polnud konflikti Ukrainas ega ka põgenikekriisi. Kaitseminister Ursula von der Leyeni sõnul on tänapäeval aga erinevaid kriise enneolematult palju.

Seega nähakse dokumendis ette, et Saksamaa peab võtma suurema sõjalise rolli nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Samuti peetakse tulevikus võimalikuks Euroopa riikide sõjalist liitu.

Dokumendi kohaselt on Saksamaa valmis võtma vastutust ning aitama lahendada nii praegusi kui ka tulevasi väljakutseid, mis puudutavad julgeolekut ja humanitaarkriise. Seega näeb Saksamaa endal kohustust osaleda aktiivselt maailmakorra kujundamisel.

Selline seisukoht on märkimisväärne suunamuutus, sest II maailmasõjale järgnenud aastakümnetel on Saksamaa olnud pidevalt rollis, kus temas on nähtud majanduslikku hiiglast, kuid "poliitilise kääbusena" on Berliin rahvusvahelistest konfliktidest kõrvale hoidnud. Näiteks alles 1994. aastal lubas Saksamaa kõrgeim kohus valitsusel hakata panustama rahvusvahelistesse rahuvalvemissioonidesse.

Kaitseministri sõnul ootab maailm Saksamaalt suuremat rolli välis- ja julgeolekupoliitikas ning seetõttu on selline "suunamuutus" ka vajalik.

Samuti tuuakse välja, et ka USA sooviks on, et Euroopas asuvad NATO liikmesriigid enda kaitsmisel suurema panuse annaksid, sest viimasel ajal on Euroopa riikide relvajõud võlakriisi ja rahulikuks peetud keskkonna tõttu märkimisväärselt kahanenud.

Kaitsekulutused 2 protsendini SKT-st, kaalutakse "võõrleegioni" loomist

Hetkel on Saksa sõdureid mitmetes konfliktitsoonides rahuvalvajatena - alates Balkani poolsaarest kuni Afganistani ja Malini. Panustatakse ka äärmusrühmituse ISIS vastasesse võitlusesse, kuid seal piirdutakse peamiselt koolitus- ja luureülesannetega ning lahingutegevuses ei osaleta.

Bundeswehr, mis on olnud pikka aega alarahastatud ning mida on räsinud ka sõjatehnikaga seotud probleemid, hakkab saama nüüd suuremaid rahasüste ning esimest korda pärast külma sõda suurendatakse ka koosseisu. Seitsme aasta jooksul on kavas palgata relvajõududesse juurde 20 000 inimest.

Muuhulgas arutletakse võimaluse üle, et Saksamaa relvajõududesse võiks teenima võtta ka teiste Euroopa riikide kodanikke ja seeläbi leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada.

Samuti avaldatakse veendumust, et kaitsekulutuste tõstmine 2 protsendile SKT-st on Saksamaale jõukohane ülesanne. Sisuliselt tähendaks see kaitse-eelarve suurendamist seniselt 36 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni.

Kaitseministeeriumi dokumendis rõhutatakse, et Saksamaa tegutseb vaid Atlandi-üleses ja Euroopa raamistikus ehk NATO-s ja Euroopa Liidus. Viimase puhul pakub uue võimaluse tihedamaks koostööks Suurbritannia lahkumine, sest varasemad katsed selles suunas jäid seisma eelkõige tänu Londoni vastumeelsusele, lausus Von der Leyen.

Samas on opositsioon ning ka mõned valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikud kaitseministeeriumi dokumenti kritiseerinud ja näiteks rohelised on öelnud, et "tegu on vaid kirjaliku nõudmisega sõjalisteks kulutusteks raha juurde anda".

Kaitseministeeriumi dokument on aga liidukantsler Angela Merkeli valitsuskabineti poolt heaks kiidetud ja seega on sellele heakskiidu ka sotsiaaldemokraatidest ministrid.

Kõige tõenäolisem oht on suur terrorirünnak, Venemaa tegevus nõuab vastust

Kõige tõenäolisemaks Saksamaad puudutavaks ohuks peetakse dokumendis suurt terrorirünnakut, mille puhul peetakse võimalikuks ka üht senise poliitikaga vastuollu minevat meedet - sõjaväe siseriiklikku kasutamist.

83-leheküljelises dokumendis tuuakse välja ka ohud, mis puudutavad massihävitusrelvade levikut, küberrünnakuid ja globaalseid haiguspuhanguid.

Venemaa puhul nenditakse dokumendis, et Moskva on otsustanud olla Lääne strateegiline rivaal ning kui "Venemaa oma poliitikat ei muuda, kujutab ta kontinendi julgeolekule lähiajal väljakutset".

See, et Moskva on oma sõjalist võimsust suurendanud, on valmis testima rahvusvaheliste lepete piire ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks hübriidsõja meetodeid, nõuab vastust nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult. Venemaa on kasutanud Euroopas sõjalist jõudu riigipiiride muutmiseks ja sellel on tagajärjed ka Saksamaa jaoks, kirjutatakse Saksa kaitseministeeriumi analüütikute poolt.

Samal ajal tuletatakse meelde, et pikaajaline turvalisus ja heaolu Euroopas pole võimalik ilma Venemaa poolse koostööta ning seega tuleb lMoskvaga suheldes leida õige tasakaal heidutusmeetmete ja koostöö vahel.

"Tähtis on see, et meie kontinendi ühine julgeolekuruum ei oleks mingi uue julgeolekuarhitektuuri tagajärg, vaid pigem seniste olemasolevate ja kinnitust leidnud reeglite või põhimõtete austamine ja nendest juhindumine," toonitatakse dokumendis.

Toimetaja: Laur Viirand



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema