Saksa kaitseministeeriumi dokumendis on märgata olulist suunamuutust ({{commentsTotal}})

Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen
Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen "Valge Paberiga". Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa kaitseministeerium avaldas täna dokumendi, millega pannakse paika plaanid järgnevate aastate kaitsekulutusteks ja julgeolekupoliitikaks.

Analüütikute hinnangul on nn Valges Paberis põhjal märgata olulist suunamuutust Berliini kaitsepoliitilises doktriinis, vahendasid AFP ja Deutsche Welle.

Eelmine sarnane dokument koostati aastal 2006, kui Venemaad peeti partneriks, Süürias ja Liibüas polnud kodusõdu, polnud äärmusrühmitust ISIS, polnud konflikti Ukrainas ega ka põgenikekriisi. Kaitseminister Ursula von der Leyeni sõnul on tänapäeval aga erinevaid kriise enneolematult palju.

Seega nähakse dokumendis ette, et Saksamaa peab võtma suurema sõjalise rolli nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Samuti peetakse tulevikus võimalikuks Euroopa riikide sõjalist liitu.

Dokumendi kohaselt on Saksamaa valmis võtma vastutust ning aitama lahendada nii praegusi kui ka tulevasi väljakutseid, mis puudutavad julgeolekut ja humanitaarkriise. Seega näeb Saksamaa endal kohustust osaleda aktiivselt maailmakorra kujundamisel.

Selline seisukoht on märkimisväärne suunamuutus, sest II maailmasõjale järgnenud aastakümnetel on Saksamaa olnud pidevalt rollis, kus temas on nähtud majanduslikku hiiglast, kuid "poliitilise kääbusena" on Berliin rahvusvahelistest konfliktidest kõrvale hoidnud. Näiteks alles 1994. aastal lubas Saksamaa kõrgeim kohus valitsusel hakata panustama rahvusvahelistesse rahuvalvemissioonidesse.

Kaitseministri sõnul ootab maailm Saksamaalt suuremat rolli välis- ja julgeolekupoliitikas ning seetõttu on selline "suunamuutus" ka vajalik.

Samuti tuuakse välja, et ka USA sooviks on, et Euroopas asuvad NATO liikmesriigid enda kaitsmisel suurema panuse annaksid, sest viimasel ajal on Euroopa riikide relvajõud võlakriisi ja rahulikuks peetud keskkonna tõttu märkimisväärselt kahanenud.

Kaitsekulutused 2 protsendini SKT-st, kaalutakse "võõrleegioni" loomist

Hetkel on Saksa sõdureid mitmetes konfliktitsoonides rahuvalvajatena - alates Balkani poolsaarest kuni Afganistani ja Malini. Panustatakse ka äärmusrühmituse ISIS vastasesse võitlusesse, kuid seal piirdutakse peamiselt koolitus- ja luureülesannetega ning lahingutegevuses ei osaleta.

Bundeswehr, mis on olnud pikka aega alarahastatud ning mida on räsinud ka sõjatehnikaga seotud probleemid, hakkab saama nüüd suuremaid rahasüste ning esimest korda pärast külma sõda suurendatakse ka koosseisu. Seitsme aasta jooksul on kavas palgata relvajõududesse juurde 20 000 inimest.

Muuhulgas arutletakse võimaluse üle, et Saksamaa relvajõududesse võiks teenima võtta ka teiste Euroopa riikide kodanikke ja seeläbi leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada.

Samuti avaldatakse veendumust, et kaitsekulutuste tõstmine 2 protsendile SKT-st on Saksamaale jõukohane ülesanne. Sisuliselt tähendaks see kaitse-eelarve suurendamist seniselt 36 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni.

Kaitseministeeriumi dokumendis rõhutatakse, et Saksamaa tegutseb vaid Atlandi-üleses ja Euroopa raamistikus ehk NATO-s ja Euroopa Liidus. Viimase puhul pakub uue võimaluse tihedamaks koostööks Suurbritannia lahkumine, sest varasemad katsed selles suunas jäid seisma eelkõige tänu Londoni vastumeelsusele, lausus Von der Leyen.

Samas on opositsioon ning ka mõned valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikud kaitseministeeriumi dokumenti kritiseerinud ja näiteks rohelised on öelnud, et "tegu on vaid kirjaliku nõudmisega sõjalisteks kulutusteks raha juurde anda".

Kaitseministeeriumi dokument on aga liidukantsler Angela Merkeli valitsuskabineti poolt heaks kiidetud ja seega on sellele heakskiidu ka sotsiaaldemokraatidest ministrid.

Kõige tõenäolisem oht on suur terrorirünnak, Venemaa tegevus nõuab vastust

Kõige tõenäolisemaks Saksamaad puudutavaks ohuks peetakse dokumendis suurt terrorirünnakut, mille puhul peetakse võimalikuks ka üht senise poliitikaga vastuollu minevat meedet - sõjaväe siseriiklikku kasutamist.

83-leheküljelises dokumendis tuuakse välja ka ohud, mis puudutavad massihävitusrelvade levikut, küberrünnakuid ja globaalseid haiguspuhanguid.

Venemaa puhul nenditakse dokumendis, et Moskva on otsustanud olla Lääne strateegiline rivaal ning kui "Venemaa oma poliitikat ei muuda, kujutab ta kontinendi julgeolekule lähiajal väljakutset".

See, et Moskva on oma sõjalist võimsust suurendanud, on valmis testima rahvusvaheliste lepete piire ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks hübriidsõja meetodeid, nõuab vastust nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult. Venemaa on kasutanud Euroopas sõjalist jõudu riigipiiride muutmiseks ja sellel on tagajärjed ka Saksamaa jaoks, kirjutatakse Saksa kaitseministeeriumi analüütikute poolt.

Samal ajal tuletatakse meelde, et pikaajaline turvalisus ja heaolu Euroopas pole võimalik ilma Venemaa poolse koostööta ning seega tuleb lMoskvaga suheldes leida õige tasakaal heidutusmeetmete ja koostöö vahel.

"Tähtis on see, et meie kontinendi ühine julgeolekuruum ei oleks mingi uue julgeolekuarhitektuuri tagajärg, vaid pigem seniste olemasolevate ja kinnitust leidnud reeglite või põhimõtete austamine ja nendest juhindumine," toonitatakse dokumendis.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: