Saksa kaitseministeeriumi dokumendis on märgata olulist suunamuutust ({{commentsTotal}})

Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen
Saksamaa kaitseminister Ursula von Der Leyen "Valge Paberiga". Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa kaitseministeerium avaldas täna dokumendi, millega pannakse paika plaanid järgnevate aastate kaitsekulutusteks ja julgeolekupoliitikaks.

Analüütikute hinnangul on nn Valges Paberis põhjal märgata olulist suunamuutust Berliini kaitsepoliitilises doktriinis, vahendasid AFP ja Deutsche Welle.

Eelmine sarnane dokument koostati aastal 2006, kui Venemaad peeti partneriks, Süürias ja Liibüas polnud kodusõdu, polnud äärmusrühmitust ISIS, polnud konflikti Ukrainas ega ka põgenikekriisi. Kaitseminister Ursula von der Leyeni sõnul on tänapäeval aga erinevaid kriise enneolematult palju.

Seega nähakse dokumendis ette, et Saksamaa peab võtma suurema sõjalise rolli nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Samuti peetakse tulevikus võimalikuks Euroopa riikide sõjalist liitu.

Dokumendi kohaselt on Saksamaa valmis võtma vastutust ning aitama lahendada nii praegusi kui ka tulevasi väljakutseid, mis puudutavad julgeolekut ja humanitaarkriise. Seega näeb Saksamaa endal kohustust osaleda aktiivselt maailmakorra kujundamisel.

Selline seisukoht on märkimisväärne suunamuutus, sest II maailmasõjale järgnenud aastakümnetel on Saksamaa olnud pidevalt rollis, kus temas on nähtud majanduslikku hiiglast, kuid "poliitilise kääbusena" on Berliin rahvusvahelistest konfliktidest kõrvale hoidnud. Näiteks alles 1994. aastal lubas Saksamaa kõrgeim kohus valitsusel hakata panustama rahvusvahelistesse rahuvalvemissioonidesse.

Kaitseministri sõnul ootab maailm Saksamaalt suuremat rolli välis- ja julgeolekupoliitikas ning seetõttu on selline "suunamuutus" ka vajalik.

Samuti tuuakse välja, et ka USA sooviks on, et Euroopas asuvad NATO liikmesriigid enda kaitsmisel suurema panuse annaksid, sest viimasel ajal on Euroopa riikide relvajõud võlakriisi ja rahulikuks peetud keskkonna tõttu märkimisväärselt kahanenud.

Kaitsekulutused 2 protsendini SKT-st, kaalutakse "võõrleegioni" loomist

Hetkel on Saksa sõdureid mitmetes konfliktitsoonides rahuvalvajatena - alates Balkani poolsaarest kuni Afganistani ja Malini. Panustatakse ka äärmusrühmituse ISIS vastasesse võitlusesse, kuid seal piirdutakse peamiselt koolitus- ja luureülesannetega ning lahingutegevuses ei osaleta.

Bundeswehr, mis on olnud pikka aega alarahastatud ning mida on räsinud ka sõjatehnikaga seotud probleemid, hakkab saama nüüd suuremaid rahasüste ning esimest korda pärast külma sõda suurendatakse ka koosseisu. Seitsme aasta jooksul on kavas palgata relvajõududesse juurde 20 000 inimest.

Muuhulgas arutletakse võimaluse üle, et Saksamaa relvajõududesse võiks teenima võtta ka teiste Euroopa riikide kodanikke ja seeläbi leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada.

Samuti avaldatakse veendumust, et kaitsekulutuste tõstmine 2 protsendile SKT-st on Saksamaale jõukohane ülesanne. Sisuliselt tähendaks see kaitse-eelarve suurendamist seniselt 36 miljardilt eurolt 60 miljardi euroni.

Kaitseministeeriumi dokumendis rõhutatakse, et Saksamaa tegutseb vaid Atlandi-üleses ja Euroopa raamistikus ehk NATO-s ja Euroopa Liidus. Viimase puhul pakub uue võimaluse tihedamaks koostööks Suurbritannia lahkumine, sest varasemad katsed selles suunas jäid seisma eelkõige tänu Londoni vastumeelsusele, lausus Von der Leyen.

Samas on opositsioon ning ka mõned valitsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikud kaitseministeeriumi dokumenti kritiseerinud ja näiteks rohelised on öelnud, et "tegu on vaid kirjaliku nõudmisega sõjalisteks kulutusteks raha juurde anda".

Kaitseministeeriumi dokument on aga liidukantsler Angela Merkeli valitsuskabineti poolt heaks kiidetud ja seega on sellele heakskiidu ka sotsiaaldemokraatidest ministrid.

Kõige tõenäolisem oht on suur terrorirünnak, Venemaa tegevus nõuab vastust

Kõige tõenäolisemaks Saksamaad puudutavaks ohuks peetakse dokumendis suurt terrorirünnakut, mille puhul peetakse võimalikuks ka üht senise poliitikaga vastuollu minevat meedet - sõjaväe siseriiklikku kasutamist.

83-leheküljelises dokumendis tuuakse välja ka ohud, mis puudutavad massihävitusrelvade levikut, küberrünnakuid ja globaalseid haiguspuhanguid.

Venemaa puhul nenditakse dokumendis, et Moskva on otsustanud olla Lääne strateegiline rivaal ning kui "Venemaa oma poliitikat ei muuda, kujutab ta kontinendi julgeolekule lähiajal väljakutset".

See, et Moskva on oma sõjalist võimsust suurendanud, on valmis testima rahvusvaheliste lepete piire ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks hübriidsõja meetodeid, nõuab vastust nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult. Venemaa on kasutanud Euroopas sõjalist jõudu riigipiiride muutmiseks ja sellel on tagajärjed ka Saksamaa jaoks, kirjutatakse Saksa kaitseministeeriumi analüütikute poolt.

Samal ajal tuletatakse meelde, et pikaajaline turvalisus ja heaolu Euroopas pole võimalik ilma Venemaa poolse koostööta ning seega tuleb lMoskvaga suheldes leida õige tasakaal heidutusmeetmete ja koostöö vahel.

"Tähtis on see, et meie kontinendi ühine julgeolekuruum ei oleks mingi uue julgeolekuarhitektuuri tagajärg, vaid pigem seniste olemasolevate ja kinnitust leidnud reeglite või põhimõtete austamine ja nendest juhindumine," toonitatakse dokumendis.

Toimetaja: Laur Viirand



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema