Kuninganna võttis Cameroni lahkumisavalduse vastu ja nimetas May peaministriks ({{commentsTotal}})

{{1468428268000 | amCalendar}}

Kuninganna Elizabeth II võttis täna õhtul vastu peaminister David Cameroni lahkumisavalduse ning pärast seda nimetas uueks peaministriks Theresa May.

Ametist lahkunud David Cameron ütles enne kuninganna juurde minekut Downing Street 10 juures, et peaministriametis olemine oli talle suurim au, vahendas BBC.

Oma naise ja kolme lapse kõrval seistes tõdes Cameron, et ta ei langetanud ametiajal kõiki otsuseid õigesti, kuid lisas, et riik on praegu palju tugevam kui siis, kui tema ametisse astus.

"Poliitikud armastavad rääkida poliitikast, kuid lõpuks on küsimus inimeste eludes," ütles ta, viidates valitsuse tööhõive- ja kaitsepoliitikale.

Ta soovis edu oma järeltulijale Theresa Mayle, öeldes, et May on tugev ja stabiilne juht. Samuti avaldas ta austust oma abikaasale Samanthale ja oma lastele.

Cameron lisas, et tema ainus soov on, et tema "armastatud riigi edu jätkuks".

Seejärel läks Cameron Buckinghami paleesse, et anda kuningannale üle oma lahkumisavaldus, kes seejärel nimetas Theresa May ametisse.

Downing Street 10 ees kõneldes ütles May, et kuninganna palus tal moodustada valitsus ja võttis ettepaneku vastu.

May kiitis Cameroni, nimetades teda kaasaegseks peaministriks, kes on valitsenud riiki "ühe rahva konservatismi vaimus". May sõnul kavatseb ta seda jätkata.

May lubas tugevada Ühendkuningriiki ja sidet Ühendkuningriigi rahvaste vahel. Ta rääkis vajadusest võidelda ebaõiglusega ning parandada ebasoodsamas olukorras olevate inimeste võimalusi.

Ta ütles, et peaministrina seab ta esikohale mitte "võimsad või rikkad ja priviligeeritud", vaid töötavad inimesed. Ta lubas teha kõik, et aidata inimestel elus hakkama saada.

May sõnul seisavad Suurbritannial ees tõelised väljakutsed, eriti arvestades EL-i referendumi tulemusi, kuid tema sõnul suudab riik sellega toime tulla nagu on seda teinud ka minevikus. May sõnul tahab ta, et riigil oleks jätkuvalt maailmas positiivne roll.

Ta ütles ka, et koos töötades on võimalik ehitada üles parem Suurbritannia.

David Cameron perega Downing Street 10 lahkumas. (AFP/Scanpix)

 

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: