Katrin Pihor: võib-olla oleme valla mudelis liialt kinni ja peaksime rääkima hoopis kogukonna mudelist ({{commentsTotal}})

Mõttekoja Praxis majanduspoliitika programmijuht Katrin Pihor

ETV saade "Pöörijoon" küsis Katrin Pihorilt, miks on haldusreformi vaja.

"Maapiirkondade põhimure on töökohad. Kuni pole head ja tasuvat tööd, liiguvad inimesed maalt ära linnadesse ja sealt edasi on kohalike omavalitsuste ülesanne luua keskkond, kus töökohad tekiksid. Aga siin jäävad tänaste omavalitsuste käed lühikeseks. Juba tuhande elanikuga vallas on suhteliselt keeruline hakata aktiivselt ettevõtlust arendama. Selleks on vaja suuremat, võimukamat, paremate teadmistega, paremate spetsialistidega omavalitsust," vastas Pihor.

Tema sõnul on Praxis juba viimased 15 aastat veendunud, et Eestis on liiga palju väikesi omavalitsusi. "Selleks, et saaksime tõesti piirkondlikult tasakaalustatud majandusmudelit arendada, on vaja tugevamaid ja suuremaid omavalitsusi," ütles ta.

Kui osade inimeste hinnangul peaks vald olema inimesele lähedal, siis Pihori sõnul on teenuste struktuur ja toimimine oluliselt muutunud. Tema hinnangul ollakse võib-olla liigselt kinni valla mudels.

"Võib-olla peaks hoopis rääkima küla- või kogukonnamudelist, mis oleks inimestele palju lähedasem. Kui vaatame Tartu lähedalegi, siis kui paljud inimesed tunnetavad valla identiteeti ja kui palju nad on tegelikult kinni ikkagi oma kogukonna identiteedis või piirkonna identiteedis. Mustrid, kuidas inimesed täna liiguvad, kuidas tööl käivad, kus töökohad paiknevad, kus on elukohad - nii palju on liikumise areaal suurenenud. /.../ Kuna toimepiirkond on kasvanud, peame mõtlema ka selle peale, kuidas seda suuremat toimepiirkonda saab paremini juhtida. Selleks ei ole väga mõistlik jätkata killustunud pisikeste omavalitsustega, vaid pigem on mõistlik need omavalitsused kokku panna ja seda suurena juhtida," selgitas Pihor.

Tema usub, et ministeeriumid on valmis suuremaid omavalitsusi rohkem kuulama.

"Kui see võimaldab Eestil tervikuna oma arengueesmärke paremini saavutada, siis mina küll kuulaksin, mida omavalitsustel öelda on, sest nemad teavad paremini, mis on kohalikud vajadused, mida peaks tegema, et see piirkond võiks areneda," ütles Pihor.

Tema on ka selle poolt, et viia osa riigiasutusi väiksematesse kohtadesse.

"Kui mõtlen, kuidas meie riik liigub rohkem e-riigi poole, siis miks me peaksime kõik need e-teenuseid pakkuvad asutused koondama Tallinna. Normaalne või loogiline on see, et võib-olla need inimesed või ametnikud, kes osalevad väga palju koostööprotsessides ja koosotsustamises, jäävad Tallinna. Aga tugistruktuurid, rakendusüksused - miks need peaks olema," arutles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Paavli Kaltsuka müügisaal.Paavli Kaltsuka müügisaal.
Edukamate "kaltsukate" käive konkureerib tavapoodide müüginumbritega

Taaskasutatud rõivaste müügiga tegelevatest poodidest ehk rahvakeeli kaltsukatest edukamate aastakäive ületab miljonit eurot ning kasuminumbrid küündivad kümnete tuhandete eurodeni.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Scooter TallinnasScooter Tallinnas
Galerii: Scooter täitis Tallinna lauluväljaku publikuga

23. augustil esines Tallinna lauluväljakul 1990. aastate tantsumuusika legend Scooter, kes juhatas sisse algava We Love the 90s retrofestivali.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.