Katrin Pihor: võib-olla oleme valla mudelis liialt kinni ja peaksime rääkima hoopis kogukonna mudelist ({{commentsTotal}})

Mõttekoja Praxis majanduspoliitika programmijuht Katrin Pihor

ETV saade "Pöörijoon" küsis Katrin Pihorilt, miks on haldusreformi vaja.

"Maapiirkondade põhimure on töökohad. Kuni pole head ja tasuvat tööd, liiguvad inimesed maalt ära linnadesse ja sealt edasi on kohalike omavalitsuste ülesanne luua keskkond, kus töökohad tekiksid. Aga siin jäävad tänaste omavalitsuste käed lühikeseks. Juba tuhande elanikuga vallas on suhteliselt keeruline hakata aktiivselt ettevõtlust arendama. Selleks on vaja suuremat, võimukamat, paremate teadmistega, paremate spetsialistidega omavalitsust," vastas Pihor.

Tema sõnul on Praxis juba viimased 15 aastat veendunud, et Eestis on liiga palju väikesi omavalitsusi. "Selleks, et saaksime tõesti piirkondlikult tasakaalustatud majandusmudelit arendada, on vaja tugevamaid ja suuremaid omavalitsusi," ütles ta.

Kui osade inimeste hinnangul peaks vald olema inimesele lähedal, siis Pihori sõnul on teenuste struktuur ja toimimine oluliselt muutunud. Tema hinnangul ollakse võib-olla liigselt kinni valla mudels.

"Võib-olla peaks hoopis rääkima küla- või kogukonnamudelist, mis oleks inimestele palju lähedasem. Kui vaatame Tartu lähedalegi, siis kui paljud inimesed tunnetavad valla identiteeti ja kui palju nad on tegelikult kinni ikkagi oma kogukonna identiteedis või piirkonna identiteedis. Mustrid, kuidas inimesed täna liiguvad, kuidas tööl käivad, kus töökohad paiknevad, kus on elukohad - nii palju on liikumise areaal suurenenud. /.../ Kuna toimepiirkond on kasvanud, peame mõtlema ka selle peale, kuidas seda suuremat toimepiirkonda saab paremini juhtida. Selleks ei ole väga mõistlik jätkata killustunud pisikeste omavalitsustega, vaid pigem on mõistlik need omavalitsused kokku panna ja seda suurena juhtida," selgitas Pihor.

Tema usub, et ministeeriumid on valmis suuremaid omavalitsusi rohkem kuulama.

"Kui see võimaldab Eestil tervikuna oma arengueesmärke paremini saavutada, siis mina küll kuulaksin, mida omavalitsustel öelda on, sest nemad teavad paremini, mis on kohalikud vajadused, mida peaks tegema, et see piirkond võiks areneda," ütles Pihor.

Tema on ka selle poolt, et viia osa riigiasutusi väiksematesse kohtadesse.

"Kui mõtlen, kuidas meie riik liigub rohkem e-riigi poole, siis miks me peaksime kõik need e-teenuseid pakkuvad asutused koondama Tallinna. Normaalne või loogiline on see, et võib-olla need inimesed või ametnikud, kes osalevad väga palju koostööprotsessides ja koosotsustamises, jäävad Tallinna. Aga tugistruktuurid, rakendusüksused - miks need peaks olema," arutles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: