Katrin Pihor: võib-olla oleme valla mudelis liialt kinni ja peaksime rääkima hoopis kogukonna mudelist ({{commentsTotal}})

Mõttekoja Praxis majanduspoliitika programmijuht Katrin Pihor

ETV saade "Pöörijoon" küsis Katrin Pihorilt, miks on haldusreformi vaja.

"Maapiirkondade põhimure on töökohad. Kuni pole head ja tasuvat tööd, liiguvad inimesed maalt ära linnadesse ja sealt edasi on kohalike omavalitsuste ülesanne luua keskkond, kus töökohad tekiksid. Aga siin jäävad tänaste omavalitsuste käed lühikeseks. Juba tuhande elanikuga vallas on suhteliselt keeruline hakata aktiivselt ettevõtlust arendama. Selleks on vaja suuremat, võimukamat, paremate teadmistega, paremate spetsialistidega omavalitsust," vastas Pihor.

Tema sõnul on Praxis juba viimased 15 aastat veendunud, et Eestis on liiga palju väikesi omavalitsusi. "Selleks, et saaksime tõesti piirkondlikult tasakaalustatud majandusmudelit arendada, on vaja tugevamaid ja suuremaid omavalitsusi," ütles ta.

Kui osade inimeste hinnangul peaks vald olema inimesele lähedal, siis Pihori sõnul on teenuste struktuur ja toimimine oluliselt muutunud. Tema hinnangul ollakse võib-olla liigselt kinni valla mudels.

"Võib-olla peaks hoopis rääkima küla- või kogukonnamudelist, mis oleks inimestele palju lähedasem. Kui vaatame Tartu lähedalegi, siis kui paljud inimesed tunnetavad valla identiteeti ja kui palju nad on tegelikult kinni ikkagi oma kogukonna identiteedis või piirkonna identiteedis. Mustrid, kuidas inimesed täna liiguvad, kuidas tööl käivad, kus töökohad paiknevad, kus on elukohad - nii palju on liikumise areaal suurenenud. /.../ Kuna toimepiirkond on kasvanud, peame mõtlema ka selle peale, kuidas seda suuremat toimepiirkonda saab paremini juhtida. Selleks ei ole väga mõistlik jätkata killustunud pisikeste omavalitsustega, vaid pigem on mõistlik need omavalitsused kokku panna ja seda suurena juhtida," selgitas Pihor.

Tema usub, et ministeeriumid on valmis suuremaid omavalitsusi rohkem kuulama.

"Kui see võimaldab Eestil tervikuna oma arengueesmärke paremini saavutada, siis mina küll kuulaksin, mida omavalitsustel öelda on, sest nemad teavad paremini, mis on kohalikud vajadused, mida peaks tegema, et see piirkond võiks areneda," ütles Pihor.

Tema on ka selle poolt, et viia osa riigiasutusi väiksematesse kohtadesse.

"Kui mõtlen, kuidas meie riik liigub rohkem e-riigi poole, siis miks me peaksime kõik need e-teenuseid pakkuvad asutused koondama Tallinna. Normaalne või loogiline on see, et võib-olla need inimesed või ametnikud, kes osalevad väga palju koostööprotsessides ja koosotsustamises, jäävad Tallinna. Aga tugistruktuurid, rakendusüksused - miks need peaks olema," arutles ta.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: