Tartus võtavad üksteiselt mõõtu mitme riigi päästjad ({{commentsTotal}})

Sel nädalal võtavad Tartus üksteiselt mõõtu Baltimaade, Ukraina ja Poola päästjad. Tänast päeva alustati tuletõrjujaoskusi proovile paneva takistusjooksuvõistlusega.

Balti matši esimese võistlusalana pidid tuletõrjesportlased läbima saja meetri takistusjooksu, mille käigus tuli ületada kahemeetrine plank, kitsas poom ja ühendada voolikuid. See, nagu ka teised tuletõrjespordialad on väga tehnilised ning nõuavad lisaks kiirusele ka suurt täpsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tuletõrjesport pakub päästjatele samasugust pinget ja ekstreemsust nagu nende igapäevatöö. Ühe võistlusalana läbivad sportlased joostes 32 meetrit ning ronivad seejärel konksredeliga torni neljandale korrusele vähem kui 14 sekundiga. Kuna spordiala on väga nõudlik, pole see üksnes päästjate hobi.

"Tänapäeval on see ikka täielikult spordiks läinud. Kindlasti inimene tänavalt nende poistega võidu ei jõua joosta, sest siin on aastaid vaeva nähtud nende tehniliste elementide tegemiseks," kinnitas võistluse peakorraldaja Peeter Eylandt.

Kuigi võistlusalad on välja kujunenud praktilise tuletõrje- ja päästetöö eeskujul, siis praegu on keeruline tõmmata piiri, kas võistluse osalised on päästjad või sportlased.

"Hingelt on kõik päästjad. Aga on ka sportlasi ja ka päästjaid - suurem osa on päästjaid loomulikult. Aga näiteks Poola ja Ukraina sportlased on paljud profisportlased ehk nad on töölt vabastatud ja nende töö ongi nii kaua kui tervis kannatab sporti teha ja eks siis hiljem tööle suunduda," ütles Eylandt.

Lisaks sportliku vormi parandamisele on tuletõrjespordi üks eesmärk tekitada päästjatele ka järelkasvu. Seetõttu osalevad võistlustel ka noored sportlased.

Toimetaja: Merili Nael



Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: