Tartus võtavad üksteiselt mõõtu mitme riigi päästjad ({{commentsTotal}})

Sel nädalal võtavad Tartus üksteiselt mõõtu Baltimaade, Ukraina ja Poola päästjad. Tänast päeva alustati tuletõrjujaoskusi proovile paneva takistusjooksuvõistlusega.

Balti matši esimese võistlusalana pidid tuletõrjesportlased läbima saja meetri takistusjooksu, mille käigus tuli ületada kahemeetrine plank, kitsas poom ja ühendada voolikuid. See, nagu ka teised tuletõrjespordialad on väga tehnilised ning nõuavad lisaks kiirusele ka suurt täpsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tuletõrjesport pakub päästjatele samasugust pinget ja ekstreemsust nagu nende igapäevatöö. Ühe võistlusalana läbivad sportlased joostes 32 meetrit ning ronivad seejärel konksredeliga torni neljandale korrusele vähem kui 14 sekundiga. Kuna spordiala on väga nõudlik, pole see üksnes päästjate hobi.

"Tänapäeval on see ikka täielikult spordiks läinud. Kindlasti inimene tänavalt nende poistega võidu ei jõua joosta, sest siin on aastaid vaeva nähtud nende tehniliste elementide tegemiseks," kinnitas võistluse peakorraldaja Peeter Eylandt.

Kuigi võistlusalad on välja kujunenud praktilise tuletõrje- ja päästetöö eeskujul, siis praegu on keeruline tõmmata piiri, kas võistluse osalised on päästjad või sportlased.

"Hingelt on kõik päästjad. Aga on ka sportlasi ja ka päästjaid - suurem osa on päästjaid loomulikult. Aga näiteks Poola ja Ukraina sportlased on paljud profisportlased ehk nad on töölt vabastatud ja nende töö ongi nii kaua kui tervis kannatab sporti teha ja eks siis hiljem tööle suunduda," ütles Eylandt.

Lisaks sportliku vormi parandamisele on tuletõrjespordi üks eesmärk tekitada päästjatele ka järelkasvu. Seetõttu osalevad võistlustel ka noored sportlased.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: