Tootjate sõnul ostetakse aktsiisitõusu järel kuni 20 protsenti alkoholist Lätist ({{commentsTotal}})

Alkoholitootjate ja -müüjate kinnitusel ostetakse pärast veebruaris kerkinud alkoholiaktsiisi 15 kuni 20 protsenti Eestis tarbitavast alkoholist Lätist, kus on piiri läheduses avatud spetsiaalsed kangema kraami poed. Tootjate väitel tähendab see, et riigil jääb aktsiisist loodetud tulu saamata. Rahandusministeeriumi kinnitusel on piirikaubanduse osakaal aga ületähtsustatud ja aktsiis laekub normaalselt.

Alkoholitootjad väidavad oma müüginumbrite analüüsile toetudes, et Põhja-Lätis avatud alkopoed on nende läbimüüki Eestis oluliselt vähendanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praeguse seisuga meie andmed näitavad seda, et 15 kuni 20 protsenti meie liikmete Eestis tarbitavast kangest alkoholist osteti juunikuus Lätist. Seome need andmed nii, et võtsime oma liikmete müüginumbrid, mida oleme kogunud alates selle aasta jaanuarist, ja iga kuu müüginumbrid näitavad kahekordset kasvu," selgitas alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.

Sama kinnitab ka Selveri tegevjuht Kristi Lomp, kelle andmeil on möödunud aasta juuniga võrreldes langenud kange alkoholi müük nende keti poodides Valgas, Võrus, Põlvas ja Rakveres, sõltuvalt kohast 36 kuni 57 protsenti.

"Juunikuus võib juba öelda, et langused nii piiriäärsetes kauplustes kui ka juba laiemalt, on olnud nii suured, mida me tegelikult ei osanud ka halvima stsenaariumi puhul oodata," ütles Lomp.

Rahandusministeeriumi hinnangul on piiriülese kaubanduse osakaal ületähtsustatud ning 20 protsenti see kindlasti ei ole.

"Nende andemete alusel, millega opereerib alkoholitootjate ja -maaletoojate liit, võib öelda, et umbes 6 kuni 7 protsenti on piiriäärne müük see, mis võis liikuda Eestist Lätti," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

Tootjad rõhutavad, et kui müük nihkub Lätti, jääb ka riigile laekuv aktsiis loodetust väiksemaks.

"Eeldusel, et kõik jätkub nagu praegu, tähendab see riigile aktsiisi ja käibemaksu pealt alalaekumist sel aastal 15 kuni 20 miljonit eurot," ütles Peil.

Ka siin on rahandusministeeriumi arvestused teistsugused ja esimesel poolaastal alkoholiaktsiisist laekunud 127,9 miljonit eurot isegi ületab pisut ootusi.

Tootjad ja müüjad soovivad aktsiisitõusust loobumist ja ministeerium seda võimalust ka päriselt ei välista.

"Valitsus on deklareerinud ka seda, et kui eelmisel aastal otsustatud aktsiisitõusud näitavad, et laekumised ei ole adekvaatsed ja ei vasta prognoositule, siis valitsus peab olema valmis tegema ka korrektuure," kinnitas Jegorov.

Samas rõhutas ta, et kuna aktsiisitõusu ootuses on varutud ladudesse valmis suures koguses madalama maksuga soetatud alkoholi, on praegune pilt igal juhul ebaülevaatlik ja mingeid järeldusi on võimalik teha kõige varem sügisel.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi peaks alkoholiaktsiisist tänavu riigieelarvesse laekuma 236 miljonit eurot. Esimese poolaastaga on laekunud juba 127,9 miljonit eurot ehk enam kui pool loodetust. Ja kui aktsiisi laekumist kuude lõikes vaadata, siis rekord oli veebruaris, mil riigieelarvesse laekus jaanuari müügi arvelt alkoholiaktsiisi 51,4 miljonit eurot võrra, kuid see on seleletav alkoholivarude kogumisega enne 1. veebruaril kerkinud aktsiisi.

Viimastel kuudel on siiski aktsiisilaekumine kasvanud ja juunis oli see juba 14,5 miljonit eruot.

Ligi 8,8 miljardi euro suuruse riigieelarve tuludest peaks alkoholiaktsiisist tulema 2,7 protsenti.

Toimetaja: Merili Nael



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: