Tootjate sõnul ostetakse aktsiisitõusu järel kuni 20 protsenti alkoholist Lätist ({{commentsTotal}})

Alkoholitootjate ja -müüjate kinnitusel ostetakse pärast veebruaris kerkinud alkoholiaktsiisi 15 kuni 20 protsenti Eestis tarbitavast alkoholist Lätist, kus on piiri läheduses avatud spetsiaalsed kangema kraami poed. Tootjate väitel tähendab see, et riigil jääb aktsiisist loodetud tulu saamata. Rahandusministeeriumi kinnitusel on piirikaubanduse osakaal aga ületähtsustatud ja aktsiis laekub normaalselt.

Alkoholitootjad väidavad oma müüginumbrite analüüsile toetudes, et Põhja-Lätis avatud alkopoed on nende läbimüüki Eestis oluliselt vähendanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praeguse seisuga meie andmed näitavad seda, et 15 kuni 20 protsenti meie liikmete Eestis tarbitavast kangest alkoholist osteti juunikuus Lätist. Seome need andmed nii, et võtsime oma liikmete müüginumbrid, mida oleme kogunud alates selle aasta jaanuarist, ja iga kuu müüginumbrid näitavad kahekordset kasvu," selgitas alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.

Sama kinnitab ka Selveri tegevjuht Kristi Lomp, kelle andmeil on möödunud aasta juuniga võrreldes langenud kange alkoholi müük nende keti poodides Valgas, Võrus, Põlvas ja Rakveres, sõltuvalt kohast 36 kuni 57 protsenti.

"Juunikuus võib juba öelda, et langused nii piiriäärsetes kauplustes kui ka juba laiemalt, on olnud nii suured, mida me tegelikult ei osanud ka halvima stsenaariumi puhul oodata," ütles Lomp.

Rahandusministeeriumi hinnangul on piiriülese kaubanduse osakaal ületähtsustatud ning 20 protsenti see kindlasti ei ole.

"Nende andemete alusel, millega opereerib alkoholitootjate ja -maaletoojate liit, võib öelda, et umbes 6 kuni 7 protsenti on piiriäärne müük see, mis võis liikuda Eestist Lätti," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

Tootjad rõhutavad, et kui müük nihkub Lätti, jääb ka riigile laekuv aktsiis loodetust väiksemaks.

"Eeldusel, et kõik jätkub nagu praegu, tähendab see riigile aktsiisi ja käibemaksu pealt alalaekumist sel aastal 15 kuni 20 miljonit eurot," ütles Peil.

Ka siin on rahandusministeeriumi arvestused teistsugused ja esimesel poolaastal alkoholiaktsiisist laekunud 127,9 miljonit eurot isegi ületab pisut ootusi.

Tootjad ja müüjad soovivad aktsiisitõusust loobumist ja ministeerium seda võimalust ka päriselt ei välista.

"Valitsus on deklareerinud ka seda, et kui eelmisel aastal otsustatud aktsiisitõusud näitavad, et laekumised ei ole adekvaatsed ja ei vasta prognoositule, siis valitsus peab olema valmis tegema ka korrektuure," kinnitas Jegorov.

Samas rõhutas ta, et kuna aktsiisitõusu ootuses on varutud ladudesse valmis suures koguses madalama maksuga soetatud alkoholi, on praegune pilt igal juhul ebaülevaatlik ja mingeid järeldusi on võimalik teha kõige varem sügisel.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi peaks alkoholiaktsiisist tänavu riigieelarvesse laekuma 236 miljonit eurot. Esimese poolaastaga on laekunud juba 127,9 miljonit eurot ehk enam kui pool loodetust. Ja kui aktsiisi laekumist kuude lõikes vaadata, siis rekord oli veebruaris, mil riigieelarvesse laekus jaanuari müügi arvelt alkoholiaktsiisi 51,4 miljonit eurot võrra, kuid see on seleletav alkoholivarude kogumisega enne 1. veebruaril kerkinud aktsiisi.

Viimastel kuudel on siiski aktsiisilaekumine kasvanud ja juunis oli see juba 14,5 miljonit eruot.

Ligi 8,8 miljardi euro suuruse riigieelarve tuludest peaks alkoholiaktsiisist tulema 2,7 protsenti.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: