USA võib paigutada Baltimaadesse F-35 hävitajad ({{commentsTotal}})

{{1468470087000 | amCalendar}}

USA võib paigutada Balti riikidesse oma uusimatest varghävitajatest F-35 koosneva üksuse, kohe pärast seda, kui need on aasta teises pooles ametlikult kasutusse võetud.

"Me sooviksime, et F-35 - näiteks - teeks pisut Balti õhuturvet," ütles kindral Herbert "Hawk" Carlisle kolmapäeval USA kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee ees esinedes. "See on üks NATO missioonidest Balti regioonis - Eestis, Lätis ja Leedus - ja tahaks seal F-35 näidata. Kui ma olen eelmisel nädalal kõnelnud õhuvägede juhtidega üle Euroopa, siis kõik nad on väga huvitatud oma riikides seda lennukit operatiivsetel eesmärkidel nägema."

Carlisle ütles ajakirja The National Interest veebiväljaande teatel, et F-35 ülesandeks oleks anda sõnum potentsiaalsele vastasele nagu Venemaa.

Lockheed Martin F-35 Lightning II on viimase põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja, mille tootmisel on kasutatud nn stealth-tehnoloogiat. See tähendab, et lennuk on ehitatud nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist.

Lennukit saab kasutada nii hävitaja, luurelennuki kui ka taktikalise pommitajana. Plaanide kohaselt saab lennuki relvastusse lisada ka B61 tüüpi tuumapommi.

Lisaks USA-le on nimetatud sõjalennukit ostnud või hankimas ka mitmed liitlasriigid - Austraalia, Lõuna-Korea, Iisrael, Taani, Norra, Holland, Ühendkuningriik, Jaapan, Itaalia ja Türgi. Selle ostmist on kaalunud ka hetkel järgmist hävituslennukit otsiv Soome.

Kindral soovib ka Raptorite kaasajastamist

Carlisle lisas, et F-35 saatmine oleks sarnase missioonidele, mida seni on teinud peitetehnoloogiatel põhinevad viienda põlvkonna hävituslennukid F-22 Raptor. Missioonide sisuks on see, et õhuvägede eliitüksus, mis koosneb 12 lennukist, saadetakse mingiks perioodiks mõnesse maailma regiooni. Sellega seoses märkis Carlisle, et F-22 Raptorite jaoks tuleb ressursse juurde saada ja varustada need kõige moodsama tehnikaga. Seeläbi saaks missioonidele kaasata ka need Raptorid, mida hetkel kasutatakse ainult pilootide väljaõppeks.

Varem on USA meedias spekuleeritud ka selle üle, et väga kalliks projektiks osutunud F-22 Raptoreid võidakse lausa uuesti tootma hakata. Seda ideed Carlisle siiski ei toeta, pigem loodab ta, et praegu kasutusel olevaid lennukeid õnnestub moderniseerida. Probleemiks on see, et Raptorid ehitati omal ajal tehnoloogiaga, mis on praeguseks juba vananenud ning uuesti alustamine läheks väga kulukaks.

Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien märkis mõne kuu eest sotsiaalmeedias: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekugarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks." 

Tarien märkis, et tänapäeva õhuvõitluses on vastase purustamiseks vaja tippelektroonikat, kuna lähivõitlusi enam ei peeta. "Kelle elektroonika vastase varem avastab, see võidab. /.../ Hea, et meie liitlased on selles domeenis endiselt pikalt eest ära. Ei piisa enam suuremast mootorist ja "uudsest" aerodünaamikast." 

Toimetaja: Anvar Samost, Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema