USA võib paigutada Baltimaadesse F-35 hävitajad ({{commentsTotal}})

{{1468470087000 | amCalendar}}

USA võib paigutada Balti riikidesse oma uusimatest varghävitajatest F-35 koosneva üksuse, kohe pärast seda, kui need on aasta teises pooles ametlikult kasutusse võetud.

"Me sooviksime, et F-35 - näiteks - teeks pisut Balti õhuturvet," ütles kindral Herbert "Hawk" Carlisle kolmapäeval USA kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee ees esinedes. "See on üks NATO missioonidest Balti regioonis - Eestis, Lätis ja Leedus - ja tahaks seal F-35 näidata. Kui ma olen eelmisel nädalal kõnelnud õhuvägede juhtidega üle Euroopa, siis kõik nad on väga huvitatud oma riikides seda lennukit operatiivsetel eesmärkidel nägema."

Carlisle ütles ajakirja The National Interest veebiväljaande teatel, et F-35 ülesandeks oleks anda sõnum potentsiaalsele vastasele nagu Venemaa.

Lockheed Martin F-35 Lightning II on viimase põlvkonna mitmeotstarbeline hävitaja, mille tootmisel on kasutatud nn stealth-tehnoloogiat. See tähendab, et lennuk on ehitatud nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist.

Lennukit saab kasutada nii hävitaja, luurelennuki kui ka taktikalise pommitajana. Plaanide kohaselt saab lennuki relvastusse lisada ka B61 tüüpi tuumapommi.

Lisaks USA-le on nimetatud sõjalennukit ostnud või hankimas ka mitmed liitlasriigid - Austraalia, Lõuna-Korea, Iisrael, Taani, Norra, Holland, Ühendkuningriik, Jaapan, Itaalia ja Türgi. Selle ostmist on kaalunud ka hetkel järgmist hävituslennukit otsiv Soome.

Kindral soovib ka Raptorite kaasajastamist

Carlisle lisas, et F-35 saatmine oleks sarnase missioonidele, mida seni on teinud peitetehnoloogiatel põhinevad viienda põlvkonna hävituslennukid F-22 Raptor. Missioonide sisuks on see, et õhuvägede eliitüksus, mis koosneb 12 lennukist, saadetakse mingiks perioodiks mõnesse maailma regiooni. Sellega seoses märkis Carlisle, et F-22 Raptorite jaoks tuleb ressursse juurde saada ja varustada need kõige moodsama tehnikaga. Seeläbi saaks missioonidele kaasata ka need Raptorid, mida hetkel kasutatakse ainult pilootide väljaõppeks.

Varem on USA meedias spekuleeritud ka selle üle, et väga kalliks projektiks osutunud F-22 Raptoreid võidakse lausa uuesti tootma hakata. Seda ideed Carlisle siiski ei toeta, pigem loodab ta, et praegu kasutusel olevaid lennukeid õnnestub moderniseerida. Probleemiks on see, et Raptorid ehitati omal ajal tehnoloogiaga, mis on praeguseks juba vananenud ning uuesti alustamine läheks väga kulukaks.

Eesti õhuväe ülem Jaak Tarien märkis mõne kuu eest sotsiaalmeedias: "Aplodeerin kõikidele liitlastele, kes teevad otsuse osta F-35 hävitajaid. See on Eestile parimaks julgeolekugarantiiks ka järgmisteks aastakümneteks." 

Tarien märkis, et tänapäeva õhuvõitluses on vastase purustamiseks vaja tippelektroonikat, kuna lähivõitlusi enam ei peeta. "Kelle elektroonika vastase varem avastab, see võidab. /.../ Hea, et meie liitlased on selles domeenis endiselt pikalt eest ära. Ei piisa enam suuremast mootorist ja "uudsest" aerodünaamikast." 

Toimetaja: Anvar Samost, Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: