Vene eksperdid: Moskva ja NATO naasevad külma sõja mudelite juurde ({{commentsTotal}})

Õhkkond NATO-Vene nõukogu Brüsseli kohtumisel, kus pöörati tähelepanu ohtliku lähenemise riskide minimeerimisele nii merel kui õhus, tähendab, et Moskva ja allianss kalduvad külma sõja perioodil kasutusel olnud mudelite poole, märgivad Vene politoloogid.

"See, mis praegu Venemaa ja alliansi vahel toimub, on kontaktide normaliseerimine. Ettepanekud riskide minimeerimiseks õhus ja merel ei tähenda suhete paranemist, vaid nendega konstateeritakse, et suhteid iseloomustab vastasseis. Kui vastasseis juba eksisteerib, siis tuleb sellesse suhtuda tõsiselt ning vaja läheb mudeleid, mis olid kokkupõrgete vältimiseks kasutusel külma sõja ajal," ütles Interfaxile välis- ja kaitsepoliitika nõukogu juhatuse esimees Fjodor Lukjanov.

"NATO on kõige järgi otsustades selliseks päevakorraks valmis. Kuid mitte enamat," märkis ekspert, kelle sõnul oleks viga hinnata Venemaa ja alliansi esindajate kohtumist läbimurdena.

"Mingit läbimurdeks see kohtumine ei kujunenud. Suhetes Venemaa ja NATO vahel ei saa olla mingeid läbimurdeid. Lõplikult on fikseeritud sisuline vastasseis, sest allianss peab Venemaad kui mitte enamaks, siis ohjeldamise objektiks. Liitlaste kaitsmise ettekäändel rakendatakse Venemaa vastu meetmeid. Venemaa peab allianssi samuti ohuks," märkis ta.

Poliitilise ekspertiisi rahvusvahelise instituudi direktor Jevgeni Mintšenko on samuti seisukohal, et Venemaa ja NATO dialoogi jätkumise peamine väärtus seisneb võimaluses määratleda konkreetsed mehhanismid, mis võimaldavad ära hoida mõlema poole sõjaväelaste kokkupõrkeid.

"NATO Varssavi tippkohtumise järel jõudsid Venemaa ja alliansi suhted sisuliselt külma sõja seisundi ametliku kinnistamiseni. Aga kui suhted on just sellised, tähendab see, et vaja on täiendavaid sidekanaleid, reageerimise protokolle. Viimasel ajal on kasvanud mõlema poole lennukite ja laevadega aset leidnud vahejuhtumite hulk," ütes Mintšenko.

Tema hinnangul võimaldavad sisulised konsultatsioonid Moskva ja alliansi vahel kõrvaldada sõjalise iseloomuga probleemid.

"On vaja kindlalt välja töötada kommunikatsionisüsteem seda laadi probleemsete olukordade jaoks. Praegu on see võtmeküsimus," lausus Mintšenko.

Tema sõnul on juba selge, et "NATO teeb seda, mida teeb, Moskva aga rakendab vastumeetmeid, ent on tähtis, et poliitiline komplitseerumine ei pöörduks mingiteks kokkuprõkevariantideks".

"Sisuliselt naasevad Venemaa ja allianss nende formaatide juurde, mis olid kasutusel külma sõja ajal," tähendas ekspert.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: