Raskete tagajärgedega elektriõnnetuste arv on vähenenud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2016. aasta I poolaastal 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai tõsisemaid vigastusi 2 ja kergemaid vigastusi 19 inimest, hukkunuid ei olnud. 2015. aasta sama perioodiga võrreldes on õnnetuste arv jäänud sarnasele tasemele, kuid vähenenud on raskete tagajärgedega õnnetuste arv.

2015. aastal toimus 21 õnnetust, milles oli 1 hukkunu ja 3 raskelt vigastatut. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Enamus õnnetusi (81%) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 19 % juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel. Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed ja isikukaitsevahendite puudumine.

Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis- Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (76% õnnetustest).

Vanuselises jaotuses toimus enim õnnetusi kuni 10-aastaste lastega (33% õnnetustest). Tüüpiliseks põhjuseks oli siin esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: