Euroopa Komisjon tahab tõkestada varjupaigataotlejate rändamist liikmesriikide vahel ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans (vasakul) ja migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.
Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans (vasakul) ja migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjonil on kavas muuta varjupaiga taotlemise reeglid EL-is rangemaks ning üheks suureks eesmärgiks on takistada varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise.

"Me tahame kehtestada varjupaigataotlejate jaoks selged nõudmised ja kohustused, et vältida sekundaarset migratsiooni ja asüüliprotseduuri kuritarvitamist," selgitas migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos Komisjoni uusi ettepanekuid tutvustades.

Voliniku sõnul oleks plaani jõustumise korral nii, et varjupaigataotleja, kes ei oota ära varjupaigamenetluse lõppu esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus, või ei tee kohalike võimudega koostööd, riskib sellega, et tema taotlust tühistatakse automaatselt.

Eelmisel suvel Euroopasse saabunud varjupaigataotlejatest jõudis suurem osa lõpuks Saksamaale või Skandinaavia riikidesse, kuigi nad olid enne seda läbinud mitmeid Euroopa Liidu liikmesriike.

Komisjoni hinnangul aitab asüülireeglite ühtlustamine kaasa sellele, et varjupaigataotlejatel kaoks võimalus Euroopa riikide vahel soodsaimat valikut teha.

Ettepaneku peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.

Komisjon: samad tagatised kõigis liikmesriikides

Eile välja saadetud pressiteates märgiti, et tõhusama ja järjekindlama varjapaigasüsteemi loomiseks esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse ühine menetlus ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi ja kaitset käsitlevad ühtsed standardid. Samuti soovib Komisjon veelgi ühtlustada vastuvõtutingimusi EL-is.

Need ettepanekud lihtsustavad ja lühendavad varjupaigamenetlust ning otsuste tegemist, hoiavad ära varjupaigataotlejate teisest rännet ja parandavad selliste isikute integratsiooniväljavaateid, kellel on õigus saada rahvusvahelist kaitset.

"EL vajab tõhusat ja kaitsvat varjupaigasüsteemi, mis põhineb ühistel normidel, solidaarsusel ja kohustuste õiglasel jagamisel. Kavandatavad reformid tagavad nii selle, et rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad isikud saaksid selle kiiresti ja et need, kellel puudub õigus EList kaitset saada, saadetakse kiiresti tagasi," märkis Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Komisjon teeb ettepaneku asendada varjupaigamenetluse direktiiv määrusega, millega luuakse täielikult ühtlustatud ühine EL-i menetlus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Sellega lihtsustatakse, selgitatakse ja lühendatakse varjupaigamenetlusi. Üldmenetlust lühendatakse ja ühtlustatakse, et otsused tehtaks hiljemalt kuue kuu jooksul.

Varjupaigataotlejatele kindlustatakse samad tagatised kõigis liikmesriikides. Neile antakse õigus isiklikule vestlusele ning tasuta õigusabile ja esindajale juba haldusmenetluse käigus. Eraldi tagatised antakse erivajadustega varjupaigataotlejatele ja saatjata alaealistele. Viimastele tuleks määrata eestkostja hiljemalt viis päeva pärast taotluse esitamist.

Kuritarvitustega võitlemiseks kehtestatakse uus kohustus teha ametiasutustega koostööd ning ranged meetmed juhuks, kui seda ei täideta.

Komisjon selgitab ka turvaliste riikide põhimõtet ja muudab selle põhimõtte kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt asendataks liikmesriikide nimekirjad turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide kohta Euroopa Liidu nimekirjaga viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist.

Kaitsestandardite ühtlustamiseks ELis ning teisese rände ja soodsaima varjupaigariigi valimise lõpetamiseks teeb komisjon ettepaneku asendada praegune miinimumnõuete direktiiv uue määrusega. Sellega ühtlustatakse heakskiidetud varjupaigataotluste arvu ning kaitse liike. Samuti kehtestatakse rangemad normid teisese rände eest määratavate karistuste kohta. Viieaastane periood, mille möödudes oleks rahvusvahelise kaitse saajatel õigus saada pikaajalise elaniku staatus, algab uuesti iga kord, kui isik tabatakse liikmesriigis, kus tal ei ole õigust viibida või elada.

Tegu on järjega eelmistele ettepanekutele

Täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi ja kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga ning teatavat liiki sotsiaalabi kättesaadavuse võib muuta sõltuvaks osalemisest integratsiooniprogrammides.

Selleks et tagada inimväärsed ja ühtlustatud vastuvõtutingimused kogu EL-is ning hoida ära teisest rännet, teeb Komisjon ettepaneku muuta vastuvõtutingimuste direktiivi. Muuhulgas võimaldatakse liikmesriikidel määrata varjupaigataotlejatele kohustuslik elukoht või kehtestada aruandluskohustus, et nad oleksid kättesaadavad ega põgeneks. Juhul kui varjupaigataotleja rikub kohustust elada talle määratud kohas ja kui on oht, et ta põgeneb, võib liikmesriik teda kinni pidada.

Samuti selgitatakse ettepanekus, et vastuvõtutingimusi pakub ainult vastutav liikmesriik, ja kehtestatakse selgemad normid selle kohta, millal on võimalik piirata õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele ja millal võib rahalisi toetusi asendada mitterahaliste materiaalsete vastuvõtutingimustega.

Juurdepääs tööturule antakse varem ja soodsamatel tingimustel (hiljemalt kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist) ja täies kooskõlas tööturu standarditega.

Täna esitatud seadusandlikud ettepanekud on järg esimestele ettepanekutele, mille Komisjon võttis vastu 4. mail, et reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, nagu on kirjeldatud Euroopa rände tegevuskavas ja Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises.

6. aprilli teatises seati samuti eesmärgiks vähendada ebaseadusliku rände voogusid, luues muu hulgas abivajajatele turvalise ja seadusliku võimaluse ELi jõudmiseks. Sellega seoses esitas Komisjon eile ka ettepaneku luua ELi ümberasustamisraamistik.

Toimetaja: Laur Viirand



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.