Euroopa Komisjon tahab tõkestada varjupaigataotlejate rändamist liikmesriikide vahel ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans (vasakul) ja migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.
Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans (vasakul) ja migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjonil on kavas muuta varjupaiga taotlemise reeglid EL-is rangemaks ning üheks suureks eesmärgiks on takistada varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise.

"Me tahame kehtestada varjupaigataotlejate jaoks selged nõudmised ja kohustused, et vältida sekundaarset migratsiooni ja asüüliprotseduuri kuritarvitamist," selgitas migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos Komisjoni uusi ettepanekuid tutvustades.

Voliniku sõnul oleks plaani jõustumise korral nii, et varjupaigataotleja, kes ei oota ära varjupaigamenetluse lõppu esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus, või ei tee kohalike võimudega koostööd, riskib sellega, et tema taotlust tühistatakse automaatselt.

Eelmisel suvel Euroopasse saabunud varjupaigataotlejatest jõudis suurem osa lõpuks Saksamaale või Skandinaavia riikidesse, kuigi nad olid enne seda läbinud mitmeid Euroopa Liidu liikmesriike.

Komisjoni hinnangul aitab asüülireeglite ühtlustamine kaasa sellele, et varjupaigataotlejatel kaoks võimalus Euroopa riikide vahel soodsaimat valikut teha.

Ettepaneku peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.

Komisjon: samad tagatised kõigis liikmesriikides

Eile välja saadetud pressiteates märgiti, et tõhusama ja järjekindlama varjapaigasüsteemi loomiseks esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada rahvusvahelise kaitse ühine menetlus ning rahvusvahelise kaitse saajate õigusi ja kaitset käsitlevad ühtsed standardid. Samuti soovib Komisjon veelgi ühtlustada vastuvõtutingimusi EL-is.

Need ettepanekud lihtsustavad ja lühendavad varjupaigamenetlust ning otsuste tegemist, hoiavad ära varjupaigataotlejate teisest rännet ja parandavad selliste isikute integratsiooniväljavaateid, kellel on õigus saada rahvusvahelist kaitset.

"EL vajab tõhusat ja kaitsvat varjupaigasüsteemi, mis põhineb ühistel normidel, solidaarsusel ja kohustuste õiglasel jagamisel. Kavandatavad reformid tagavad nii selle, et rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad isikud saaksid selle kiiresti ja et need, kellel puudub õigus EList kaitset saada, saadetakse kiiresti tagasi," märkis Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Komisjon teeb ettepaneku asendada varjupaigamenetluse direktiiv määrusega, millega luuakse täielikult ühtlustatud ühine EL-i menetlus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Sellega lihtsustatakse, selgitatakse ja lühendatakse varjupaigamenetlusi. Üldmenetlust lühendatakse ja ühtlustatakse, et otsused tehtaks hiljemalt kuue kuu jooksul.

Varjupaigataotlejatele kindlustatakse samad tagatised kõigis liikmesriikides. Neile antakse õigus isiklikule vestlusele ning tasuta õigusabile ja esindajale juba haldusmenetluse käigus. Eraldi tagatised antakse erivajadustega varjupaigataotlejatele ja saatjata alaealistele. Viimastele tuleks määrata eestkostja hiljemalt viis päeva pärast taotluse esitamist.

Kuritarvitustega võitlemiseks kehtestatakse uus kohustus teha ametiasutustega koostööd ning ranged meetmed juhuks, kui seda ei täideta.

Komisjon selgitab ka turvaliste riikide põhimõtet ja muudab selle põhimõtte kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt asendataks liikmesriikide nimekirjad turvaliste päritoluriikide ja turvaliste kolmandate riikide kohta Euroopa Liidu nimekirjaga viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist.

Kaitsestandardite ühtlustamiseks ELis ning teisese rände ja soodsaima varjupaigariigi valimise lõpetamiseks teeb komisjon ettepaneku asendada praegune miinimumnõuete direktiiv uue määrusega. Sellega ühtlustatakse heakskiidetud varjupaigataotluste arvu ning kaitse liike. Samuti kehtestatakse rangemad normid teisese rände eest määratavate karistuste kohta. Viieaastane periood, mille möödudes oleks rahvusvahelise kaitse saajatel õigus saada pikaajalise elaniku staatus, algab uuesti iga kord, kui isik tabatakse liikmesriigis, kus tal ei ole õigust viibida või elada.

Tegu on järjega eelmistele ettepanekutele

Täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saanud isikute õigusi ja kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabiga ning teatavat liiki sotsiaalabi kättesaadavuse võib muuta sõltuvaks osalemisest integratsiooniprogrammides.

Selleks et tagada inimväärsed ja ühtlustatud vastuvõtutingimused kogu EL-is ning hoida ära teisest rännet, teeb Komisjon ettepaneku muuta vastuvõtutingimuste direktiivi. Muuhulgas võimaldatakse liikmesriikidel määrata varjupaigataotlejatele kohustuslik elukoht või kehtestada aruandluskohustus, et nad oleksid kättesaadavad ega põgeneks. Juhul kui varjupaigataotleja rikub kohustust elada talle määratud kohas ja kui on oht, et ta põgeneb, võib liikmesriik teda kinni pidada.

Samuti selgitatakse ettepanekus, et vastuvõtutingimusi pakub ainult vastutav liikmesriik, ja kehtestatakse selgemad normid selle kohta, millal on võimalik piirata õigust materiaalsetele vastuvõtutingimustele ja millal võib rahalisi toetusi asendada mitterahaliste materiaalsete vastuvõtutingimustega.

Juurdepääs tööturule antakse varem ja soodsamatel tingimustel (hiljemalt kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist) ja täies kooskõlas tööturu standarditega.

Täna esitatud seadusandlikud ettepanekud on järg esimestele ettepanekutele, mille Komisjon võttis vastu 4. mail, et reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, nagu on kirjeldatud Euroopa rände tegevuskavas ja Komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises.

6. aprilli teatises seati samuti eesmärgiks vähendada ebaseadusliku rände voogusid, luues muu hulgas abivajajatele turvalise ja seadusliku võimaluse ELi jõudmiseks. Sellega seoses esitas Komisjon eile ka ettepaneku luua ELi ümberasustamisraamistik.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: