Sõerd kahtleb, kas valitsus suudab eelarve koostamisel struktuurse tasakaalu põhimõttest kinni pidada ({{commentsTotal}})

Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest.

Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et vastuse annab augustis valmiv uus rahandusministeeriumi prognoos. Seni aga oleme tema sõnul juba näinud eelarvestrateegias taganemist varasemast ülejäägi eesmärgist.

"Samuti on rahandusministeerium loobunud varasemast eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. See aga pole õige valik. Kui me nii jätkame, siis on küsitav, kas me suudame toime tulla võimalike tuleviku kriisidega," küsis Sõerd.

"Mitte ainult ülejäägi eesmärgi, aga ka struktuurse tasakaalu täitmisega võib minna keeruliseks, kui Euroopast tulenevate riskide, sealhulgas Brexiti tõttu aeglustub majanduskasv ja peatub senine kiire palgatõus ja hoogne sisetarbimine, tänu millele on meil seni olnud väga hea tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu laekmine," lisas Sõerd.

Struktuurne tasakaal - mis see on?

Sõerd selgitas ka, mida struktuurne eelarvetasakaal tähendab. Tegemist on uue mõistega, mis tuli päevakorda just nendesamade uute eelarvereeglite rakendamisel, mille täitmisel praegu Hispaania ja Portugal hädas on.

"Struktuurse tasakaalu arvutamiseks on keerulised makroökonoomika valemid ja näitajad. Väga üldistatult, erinevalt nominaalsest eelarvetasakaalust jäetakse ära ühekordsed tulud või kulud. Näiteks erakorralised tulud riigi osalusega ettevõtete dividendidelt. Või mingite reformide rakendamisel tehtud ühekordsed kulud. Teiseks arvestatakse antud hetke majandustsükliga. Kui on majanduses kõrgkonjunktuur, siis on nõutav eelarveülejääk, kui on madalseis majanduses, siis on lubatud väike puudujääk," seletas Sõerd.

Struktuurse tasakaalu puhul on Sõerdi sõnul puuduseks, et see tugineb hinnangutel majanduse seisule ja näitajatele, aga ekspertide hinnangud võivad erineda.

"Samas need hinnangud võivad ajas muutuda, näiteks tänast olukorda hinnatakse mõne aasta pärast hoopis erinevalt. Lisaks veel see, et hindamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid," lisas ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: