Sõerd kahtleb, kas valitsus suudab eelarve koostamisel struktuurse tasakaalu põhimõttest kinni pidada ({{commentsTotal}})

Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest.

Sõerd ütles ERR-i uudisteportaalile, et vastuse annab augustis valmiv uus rahandusministeeriumi prognoos. Seni aga oleme tema sõnul juba näinud eelarvestrateegias taganemist varasemast ülejäägi eesmärgist.

"Samuti on rahandusministeerium loobunud varasemast eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel. See aga pole õige valik. Kui me nii jätkame, siis on küsitav, kas me suudame toime tulla võimalike tuleviku kriisidega," küsis Sõerd.

"Mitte ainult ülejäägi eesmärgi, aga ka struktuurse tasakaalu täitmisega võib minna keeruliseks, kui Euroopast tulenevate riskide, sealhulgas Brexiti tõttu aeglustub majanduskasv ja peatub senine kiire palgatõus ja hoogne sisetarbimine, tänu millele on meil seni olnud väga hea tulu- ja sotsiaalmaksu ning käibemaksu laekmine," lisas Sõerd.

Struktuurne tasakaal - mis see on?

Sõerd selgitas ka, mida struktuurne eelarvetasakaal tähendab. Tegemist on uue mõistega, mis tuli päevakorda just nendesamade uute eelarvereeglite rakendamisel, mille täitmisel praegu Hispaania ja Portugal hädas on.

"Struktuurse tasakaalu arvutamiseks on keerulised makroökonoomika valemid ja näitajad. Väga üldistatult, erinevalt nominaalsest eelarvetasakaalust jäetakse ära ühekordsed tulud või kulud. Näiteks erakorralised tulud riigi osalusega ettevõtete dividendidelt. Või mingite reformide rakendamisel tehtud ühekordsed kulud. Teiseks arvestatakse antud hetke majandustsükliga. Kui on majanduses kõrgkonjunktuur, siis on nõutav eelarveülejääk, kui on madalseis majanduses, siis on lubatud väike puudujääk," seletas Sõerd.

Struktuurse tasakaalu puhul on Sõerdi sõnul puuduseks, et see tugineb hinnangutel majanduse seisule ja näitajatele, aga ekspertide hinnangud võivad erineda.

"Samas need hinnangud võivad ajas muutuda, näiteks tänast olukorda hinnatakse mõne aasta pärast hoopis erinevalt. Lisaks veel see, et hindamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid," lisas ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.