Holsmer: valitsus ei tagane struktuursest tasakaalust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vastupidiselt Aivar Sõerdi kartustele kinnitas tema erakonna- ja komisjonikaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, et riik ei kavatse struktruursest eelarvetasakaalu põhimõttest taganeda.

"Struktuursest tasakaalust kinnipidamine on oluline ning pole põhjust kahelda, et valitsus sellest taganeks. Eesti riigi rahandus on Euroopa Liidus üks korrektsemaid ning riigi eelarvepositsiooni nõnda mustades toonides kirjeldada pole põhjust," kommenteeris Holmser Sõerdi mõtteid ERR-i uudisteportaalile.

Holmseri sõnul on loomulik, et kõiki uusi riske nagu Brexit tuleb hinnata ja see kajastub rahandusministeeriumi sügiseses majandusprognoosis.

"Mulle natuke tundub, et härra Sõerd tahaks praegusel suvisel ajal kokteilis nii õlut, viina kui siidrit, sest ta räägib korraga reservide suurendamisest, ülejäägis struktuursest eelarvepositsioonist ja no et makse peaks ka langetama. Kõike korraga aga ei saa, kuskil on tasakaal ja eks selle leidmine ongi eelarve kokku panijate peen töö. Mõistlik oleks riskide ja hirmude kirjeldamise kõrval rääkida ka konstruktiivsetest ettepanekutest, mida teha," rääkis Holsmer.

Mis puudutab reservide kogumist, siis võimalike riskistsenaariumite realiseerumisel majanduses, on Holsmeri sõnul olulisim töötukassa reservide olemasolu. "Esimesed märgid majanduse jahtumisel ilmnevad tööjõuturul ja töötukassasse kogutud reservid, mis selle aasta lõpuks on ligi 700 miljonit eurot, tagavad selles osas kindlustunde," sõnas Holsmer.

Ta märkis, et riigil on veel täiendavalt erakorralisteks juhtudeks mõeldud 400 miljoni euro suurune stabiliseerimisreserv ning ca 800 miljoni suurune likviidsusreserv.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: