Holsmer: valitsus ei tagane struktuursest tasakaalust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vastupidiselt Aivar Sõerdi kartustele kinnitas tema erakonna- ja komisjonikaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, et riik ei kavatse struktruursest eelarvetasakaalu põhimõttest taganeda.

"Struktuursest tasakaalust kinnipidamine on oluline ning pole põhjust kahelda, et valitsus sellest taganeks. Eesti riigi rahandus on Euroopa Liidus üks korrektsemaid ning riigi eelarvepositsiooni nõnda mustades toonides kirjeldada pole põhjust," kommenteeris Holmser Sõerdi mõtteid ERR-i uudisteportaalile.

Holmseri sõnul on loomulik, et kõiki uusi riske nagu Brexit tuleb hinnata ja see kajastub rahandusministeeriumi sügiseses majandusprognoosis.

"Mulle natuke tundub, et härra Sõerd tahaks praegusel suvisel ajal kokteilis nii õlut, viina kui siidrit, sest ta räägib korraga reservide suurendamisest, ülejäägis struktuursest eelarvepositsioonist ja no et makse peaks ka langetama. Kõike korraga aga ei saa, kuskil on tasakaal ja eks selle leidmine ongi eelarve kokku panijate peen töö. Mõistlik oleks riskide ja hirmude kirjeldamise kõrval rääkida ka konstruktiivsetest ettepanekutest, mida teha," rääkis Holsmer.

Mis puudutab reservide kogumist, siis võimalike riskistsenaariumite realiseerumisel majanduses, on Holsmeri sõnul olulisim töötukassa reservide olemasolu. "Esimesed märgid majanduse jahtumisel ilmnevad tööjõuturul ja töötukassasse kogutud reservid, mis selle aasta lõpuks on ligi 700 miljonit eurot, tagavad selles osas kindlustunde," sõnas Holsmer.

Ta märkis, et riigil on veel täiendavalt erakorralisteks juhtudeks mõeldud 400 miljoni euro suurune stabiliseerimisreserv ning ca 800 miljoni suurune likviidsusreserv.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: