Teadur: F-35 hävitajate sõnum on, et Baltimaade kaitseks antakse parim ({{commentsTotal}})

{{1468491650000 | amCalendar}}

Kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Kalev Stoicescu hinnangul ei oleks uusimate F-35 varghävitajate paigutamine Balti riikidesse pelgalt sõjatehnika näitamine, vaid selge avaldus, et Balti riikide kaitseks annab USA parima.

"Tegemist ei ole kindla otsusega, vaid kindral Carlisle’i seisukohaga, kuid see võib nähtavasti teostuda," ütles Stociescu ERR-i uudisteportaalile.

"Usun, et USA-l on kindlasti huvi katsetada F-35-te alliansi rahuaegses missioonis, mille eesmärk on Balti riikide õhuruumi suveräänsuse tagamine. Teisalt, see oleks kahtlemata ka Eesti huvides, et meie ja ka teiste Balti riikide õhuruumi valvaksid maailma ühed võimekamad hävituslennukid," lisas ta.

Poliitiliselt oleks Stoicescu hinnangul tegemist selge avaldusega, et Eesti liitlased, eeskätt USA, annavad endast parima Balti riikide ja kogu Läänemere piirkonna turvalisuse ja kaitse tagamiseks.

"Äsja aset leidnud NATO-Vene Nõukogu kohtumine Brüsselis ei andnud konkreetseid tulemusi, kuid märkimisväärselt esitas Venemaa alliansile ettepaneku sõjalennukite transponderite sisse lülitamiseks Läänemere regiooni õhuruumis mõlema poole poolt, mis oleks suur samm turvalisuse tagamise suunas õhuruumis ning ettearvamatute tagajärgedega intsidentide vältimiseks. NATO liikmesriigid on kahtlemata sellest huvitatud, kuid pöörasid Venemaa tähelepanu asjaolule, et mis on hädasti tarvilik ei ole alati piisav: Venemaa õhujõudude piloodid peaksid edaspidi mitte ainult oma lennukite transponderid sisse lülitama, vaid ka ohutult lendama ning vältima teiste riikide suveräänse õhuruumi piiride rikkumist," rääkis Stoicescu.

"Tuleb loota, et Venemaa on valmis aktsepteerima ja austama kõiki neid turvalisust kindlustavaid põhimõtteid, mis minimeerivad riske õhuruumis, sealhulgas Balti õhuturbe missiooniga seonduvalt, milles loodetavasti võtavad osa tuleval aastal ka USA F-35-d," lausus ta.

F-35 tulek poleks midagi pretsedenditut

Ka "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus ütles Kalev Stoicescu, et F-35 hävitajate paigutamine Balti riikidesse oleks märk sellest, et liitlased püüavad anda meie kaitse ja turvalisuse tagamiseks oma parima.

Tema sõnul ei oleks aga uusimate F-35 hävitajate siia saabumine midagi pretsedenditut.

"Oleme näinud Eestis M1 Abrams lahingutanke, ka F-22 Raprtor varghävitajad on maandunud Ämaris, raketihävitaja USS Donald Cook on olnud Läänemerel. See ainult jätkaks seda protsessi," selgitas teadur.

Seda, et USA lisajõudude saatmine Baltimaadesse suurendaks omakorda riske piirkonnas, Stoicescu ei arva.

"Ma arvan, et see just maandab pingeid ja kui Venemaa on jõudemonstratsioone korraldanud, siis on ka NATO liitlaste kord näidata, et meil on piisavalt jõudu ja tuleks rahumeeli püüda asju ajada siin piirkonnas," märkis ta.

See, et Washington jälgib tähelepanelikult meie piirkonda, on Stoicescu sõnul väga hea märk.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: