Teadur: F-35 hävitajate sõnum on, et Baltimaade kaitseks antakse parim ({{commentsTotal}})

{{1468491650000 | amCalendar}}

Kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Kalev Stoicescu hinnangul ei oleks uusimate F-35 varghävitajate paigutamine Balti riikidesse pelgalt sõjatehnika näitamine, vaid selge avaldus, et Balti riikide kaitseks annab USA parima.

"Tegemist ei ole kindla otsusega, vaid kindral Carlisle’i seisukohaga, kuid see võib nähtavasti teostuda," ütles Stociescu ERR-i uudisteportaalile.

"Usun, et USA-l on kindlasti huvi katsetada F-35-te alliansi rahuaegses missioonis, mille eesmärk on Balti riikide õhuruumi suveräänsuse tagamine. Teisalt, see oleks kahtlemata ka Eesti huvides, et meie ja ka teiste Balti riikide õhuruumi valvaksid maailma ühed võimekamad hävituslennukid," lisas ta.

Poliitiliselt oleks Stoicescu hinnangul tegemist selge avaldusega, et Eesti liitlased, eeskätt USA, annavad endast parima Balti riikide ja kogu Läänemere piirkonna turvalisuse ja kaitse tagamiseks.

"Äsja aset leidnud NATO-Vene Nõukogu kohtumine Brüsselis ei andnud konkreetseid tulemusi, kuid märkimisväärselt esitas Venemaa alliansile ettepaneku sõjalennukite transponderite sisse lülitamiseks Läänemere regiooni õhuruumis mõlema poole poolt, mis oleks suur samm turvalisuse tagamise suunas õhuruumis ning ettearvamatute tagajärgedega intsidentide vältimiseks. NATO liikmesriigid on kahtlemata sellest huvitatud, kuid pöörasid Venemaa tähelepanu asjaolule, et mis on hädasti tarvilik ei ole alati piisav: Venemaa õhujõudude piloodid peaksid edaspidi mitte ainult oma lennukite transponderid sisse lülitama, vaid ka ohutult lendama ning vältima teiste riikide suveräänse õhuruumi piiride rikkumist," rääkis Stoicescu.

"Tuleb loota, et Venemaa on valmis aktsepteerima ja austama kõiki neid turvalisust kindlustavaid põhimõtteid, mis minimeerivad riske õhuruumis, sealhulgas Balti õhuturbe missiooniga seonduvalt, milles loodetavasti võtavad osa tuleval aastal ka USA F-35-d," lausus ta.

F-35 tulek poleks midagi pretsedenditut

Ka "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus ütles Kalev Stoicescu, et F-35 hävitajate paigutamine Balti riikidesse oleks märk sellest, et liitlased püüavad anda meie kaitse ja turvalisuse tagamiseks oma parima.

Tema sõnul ei oleks aga uusimate F-35 hävitajate siia saabumine midagi pretsedenditut.

"Oleme näinud Eestis M1 Abrams lahingutanke, ka F-22 Raprtor varghävitajad on maandunud Ämaris, raketihävitaja USS Donald Cook on olnud Läänemerel. See ainult jätkaks seda protsessi," selgitas teadur.

Seda, et USA lisajõudude saatmine Baltimaadesse suurendaks omakorda riske piirkonnas, Stoicescu ei arva.

"Ma arvan, et see just maandab pingeid ja kui Venemaa on jõudemonstratsioone korraldanud, siis on ka NATO liitlaste kord näidata, et meil on piisavalt jõudu ja tuleks rahumeeli püüda asju ajada siin piirkonnas," märkis ta.

See, et Washington jälgib tähelepanelikult meie piirkonda, on Stoicescu sõnul väga hea märk.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: