Sester: struktuurse tasakaalu nõuet pole võimalik eirata ({{commentsTotal}})

Sven Sester.
Sven Sester. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Rahandusminister Sven Sester ütles, et struktuurse eelarvetasakaalu nõuet ei ole võimalik eirata, sest see on seadusesse sisse kirjutatud.

"Riigieelarve struktuurse tasakaalu nõue tuleneb seadusest ja seda pole võimalik eirata," ütles Sester ERR-i uudisteportaalile.

"Valitsuse eelarveesmärgid on kirjas riigi eelarvestrateegias ja need on meile aluseks otsuste tegemisel, tehes vajadusel korrektuure nii tulu- kui ka kulupoliitikas. Oleme viimastel aastatel oma eesmärke mitte ainult täitnud, vaid ka positiivselt ületanud. Seda nii struktuurses kui ka nominaalses positsioonis. Ka 2017. aastaks planeerime struktuurset ülejääki 0,2%," märkis Sester.

Sester rääkis, et uus majandusprognoos, mis valmib augusti lõpus, annab viimase parima teadmise vahetult enne riigieelarve kokkupanekut. "Kui peaks olema vajadus, saame lähtudes majandusprognoosist teha täiendavaid eesmärgist tulenevaid korrektuure," rõhutas minister.

Mis puutub raha igapäevasest ringlusest kõrvaldamisse ja reservidesse kogumisse, siis tuleb reservidesse Sesteri sõnul raha panna siis, kui majanduses on ülekuumenemise oht ja on vajalik majandust jahutada. "Hetkel on Eesti majanduskasv nii meie kui rahvusvaheliste ekspertide analüüsile tuginedes pigem allpool potentsiaali," lausus Sester.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) kahtleb, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks peetava struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: