Jaamaülem võttis Itaalia ajalehes vastutuse traagilise rongiõnnetuse eest ({{commentsTotal}})

{{1468498788000 | amCalendar}}
Ekspert Itaalia rongiõnnetuse sündmuskohal.
Ekspert Itaalia rongiõnnetuse sündmuskohal. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Itaalia meedia andmetel on teisipäeval Apuulia maakonnas toimunud rongiõnnetuse üks süüdlastest kindlaks tehtud. Tegemist olevat jaamaülemaga, kes andis rongijuhile valel ajal loa jaamast välja sõita ning kes on oma süüd juba enne juurdluse lõppu meediale tunnistanud.

Apuulia maakonnas Bari ja Barletta vahelisel raudteel põrkas eile kohaliku aja järgi kell 11.30 kokku kaks reisirongi. Tegemist oli ülitugeva laupkokkupõrkega, sest mingil põhjusel olid vastassuundadest tulevad rongid sattunud samale rongirajale. Hukkus vähemalt 23 inimest, kuid võimalikke surnukehi otsitakse sündmuskohalt endiselt, vahendas The Local.

Prokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust kuritahtlikku surma põhjustamist puudutava paragrahvi alusel.

Kohaliku ajakirjanduse väitel on raudteetaristu piirkonnas vananenud ning selle moderniseerimiseks saadi aastatel 2007-2013 ka Euroopa Liidu toetus, kuid remonditöödega pole veel eriti kaugele jõutud. Seega uurib prokuratuur lisaks konkreetsele õnnetusele ka seda, miks Euroopa Liidu rahastatud projekt nii kaua veninud on.

Näiteks on praeguseks selgunud, et vastassuunas liikuvate rongide jaoks mingit automaatset hoiatussüsteemi polnud ning jaamaülemad teavitasid üksteist ja rongijuhte liikluse kohta mobiiltelefonide abil.

Esialgsetel andmetel pidi üks rongidest ootama jaamas nii kaua, kuni teine rong mööda sõidab, kuid jaamaülem andis mingil põhjusel loa jaamast lahkuda varem kui ette nähtud.

Õnnetus juhtus Andria ja Corato vahelisel raudteelõigul ning Andria jaamaülem Vito Piccarreta on ajalehele La Stampa juba tunnistanud, et võis segaduse ja rongide hilinemise tõttu loa liiga vara anda. Jaamaülem on kohalikus raudteevõrgus töötanud 24 aastat ja on juhtunu tõttu ise samuti tõsises šokis. Samas rõhutas ta, et teda ei saa pidada juhtunu ainsaks süüdlaseks.

Rongiliini haldab eraettevõte Ferrotramviaria, mingeid varasemaid ohutusnõuete rikkumisi pole firmal olnud. Ferrotramviaria on üks umbes kolmekümnest erafirmast, mis tegelevad Itaalia kohaliku tähtsusega rongiliinidega, mida riiklik operaator Trenitalia ei halda.

Viimati juhtus Itaalias suurem rongiõnnetus 2009. aastal, kui propaani vedanud kaubarong Viareggio linnas rööbastelt maha sõitis ja plahvatas. Siis hukkus 29 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: