Pagulasabi juht: Euroopa Komisjoni ettepanekud sunnismaistavad pagulased ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon tahab muuta varjupaiga taotlemise reeglid EL-is rangemaks. Üks suur eesmärk on takistada varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise. MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul sunnismaistab komisjoni ettepanek aga üha karmimalt ka rahvusvahelise kaitse saanud inimesi – ehk neid, kellele on antud pagulase või nn täiendava kaitse staatus.

”Seal [komisjoni ettepanekutes] on ette nähtud sanktsioonid, millega sisuliselt liigutakse kaugemale ideaalist ehk Euroopa-ülesest varjupaigastaatusest (selle puhul võiks inimene, kes on saanud Eestilt kaitse, näiteks elama asuda Rootsi). Selle põhimõtte poole liikumise vajadust on Euroopa Liidus varem ka väljendatud, aga praegu[ste ettepanekutega] hakatakse sellest kaugenema ja pigem valvatakse liikmesriikide vahelisi sisepiire hoopis tugevamalt. See on üsna murettekitav tendents,” leidis Janson Vikerraadio saatele ”Uudis+” antud intervjuus.

Teine probleemne ettepanek on tema hinnangul nn turvalise kolmanda riigi kontseptsioon. Ehk kui Süüriast pärit inimene liigub Euroopa Liitu läbi Türgi, siis viimane on klassifitseeritud EL-is turvaliseks kolmandaks riigiks ja põgenik võidakse sinna tagasi saata.

”See on midagi sellist, mis võib Eestit puudutama hakata ning hakata mõjutama rändevoogusid kogu EL tasandil. Inimesi hakatakse lihtsalt tagasi saatma riikidesse, mille kohta on paberil öeldud, et need on turvalised, aga tegelikult ei pruugi need seda olla,” seletas Janson.

Eestisse on valdav osa varjupaigataotlejatest seni jõudnud läbi Venemaa, ületades nii-öelda rohelise piiri ehk maismaapiiri suvalises kohas.

”Asi, milleks Eesti oma [põgenike vastuvõtu] kavades peaks valmis olema, on, et Venemaal endal juhtub midagi – näiteks mõne sealse tuumajaamaga – ja see põhjustab inimeste liikumise igas suunas selle ümber. Selliste inimeste vastuvõtuvõime on Eestil praegu üsnagi puudulik – juhul kui näiteks 10 000 inimest tuleks ühe kuu jooksul üle piiri,” toonitas Janson.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Uudis+



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: