Pagulasabi juht: Euroopa Komisjoni ettepanekud sunnismaistavad pagulased ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon tahab muuta varjupaiga taotlemise reeglid EL-is rangemaks. Üks suur eesmärk on takistada varjupaigataotlejate liikumist ühest liikmesriigist teise. MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Eero Jansoni sõnul sunnismaistab komisjoni ettepanek aga üha karmimalt ka rahvusvahelise kaitse saanud inimesi – ehk neid, kellele on antud pagulase või nn täiendava kaitse staatus.

”Seal [komisjoni ettepanekutes] on ette nähtud sanktsioonid, millega sisuliselt liigutakse kaugemale ideaalist ehk Euroopa-ülesest varjupaigastaatusest (selle puhul võiks inimene, kes on saanud Eestilt kaitse, näiteks elama asuda Rootsi). Selle põhimõtte poole liikumise vajadust on Euroopa Liidus varem ka väljendatud, aga praegu[ste ettepanekutega] hakatakse sellest kaugenema ja pigem valvatakse liikmesriikide vahelisi sisepiire hoopis tugevamalt. See on üsna murettekitav tendents,” leidis Janson Vikerraadio saatele ”Uudis+” antud intervjuus.

Teine probleemne ettepanek on tema hinnangul nn turvalise kolmanda riigi kontseptsioon. Ehk kui Süüriast pärit inimene liigub Euroopa Liitu läbi Türgi, siis viimane on klassifitseeritud EL-is turvaliseks kolmandaks riigiks ja põgenik võidakse sinna tagasi saata.

”See on midagi sellist, mis võib Eestit puudutama hakata ning hakata mõjutama rändevoogusid kogu EL tasandil. Inimesi hakatakse lihtsalt tagasi saatma riikidesse, mille kohta on paberil öeldud, et need on turvalised, aga tegelikult ei pruugi need seda olla,” seletas Janson.

Eestisse on valdav osa varjupaigataotlejatest seni jõudnud läbi Venemaa, ületades nii-öelda rohelise piiri ehk maismaapiiri suvalises kohas.

”Asi, milleks Eesti oma [põgenike vastuvõtu] kavades peaks valmis olema, on, et Venemaal endal juhtub midagi – näiteks mõne sealse tuumajaamaga – ja see põhjustab inimeste liikumise igas suunas selle ümber. Selliste inimeste vastuvõtuvõime on Eestil praegu üsnagi puudulik – juhul kui näiteks 10 000 inimest tuleks ühe kuu jooksul üle piiri,” toonitas Janson.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Uudis+



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

arvamus
Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

tehnikakommentaar
Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: