Kiri: Soomes elavad eestlased võiks rohkem kokku hoida ja oma rahvuse üle uhkemad olla ({{commentsTotal}})

Soome presidendi visiit
Soome presidendi visiit Autor/allikas: Raigo Pajula/www.facebook.com/thilves

Soomes elavad eestlased peaksid väärtustama oma juuri ning õpetama ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima rahvus ja emakeel, tõdeb muusikaõpetaja Enni Mardiste.

Lugesin artilklit ”Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib?”. Olen Helsingis klaveri- ja akordioniõpetajana ning laste hommikuringi ja muusikaringide juhendajana tegutsenud poolteist aastat.

Võin öelda, et nende kõige pisemate muusikahuviliste (1,4-2-aastaste) vanemad on küll väga ühtehoidvad. Enne tundide algust lapsed mängivad ja vanemad saavad omavahel jagada muljeid ja nii see toimub iga nädal. Suuremate laste puhul see nii ei avaldu enam, pigem on vanematel kiire (lapsed on 30 min või 45 min tunnis, vanemad käivad sel ajal poes või mujal). Kui tund lõpeb, aitab iga vanem lapse riidesse ja siis koju. Omavahel suhtlemist pole enam niimoodi märgata, nagu nooremate puhul.

Venelaste puhul näen küll rahvuslikku ühtekuuluvust palju, palju rohkem. Nad peavad lugu oma rahvusest, on uhked selle üle, et on venelased. Eestlased tõesti mõnikord justkui kardavad näidata ja öelda, et on eestlased. Pigem üritatakse rääkida vigast soome keelt, selle asemel et rääkida emakeelt – eesti keelt. (Muidugi on see ametiasutustes enesestmõistetav, et Soomes elades ja töötades räägime soome keelt.)

Tänavapildis ja ühistranspordis eestlased vahel küll endast head muljet ei jäta: väga ropp sõnavara, väga valju kõnemaneer jm. Muidugi võib seda tihti märgata ka soomlaste (kahjuks ongi see vahest neilt üle võetud käitumine) ja veel mõnede teiste rahvuste puhul. Sellest hoolimata on siin aga palju väga tublisid eestlasi.

Minu arust peaksid eestlased rohkem kokku hoidma ja uhked olema, et meid on nii palju Soomes elamas ja töötamas. Tuleks väärtustada oma juuri, õpetada ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima meie pisike rahvus ja kaunis emakeel. Omalt poolt püüan küll muusikaringides sellele igati kaasa aidata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

Miks on nii, et osa asjadest ununeb, teised aga mitte? Sellele annabki vastuse aju uurimine.

Jälgides aju õppimise ajal saab tõhustada loodusteadmiste omandamist

Nutiseadmed mõjutavad meie aju – lastel, kes väiksest peale on kasutanud nutiseadmeid, on teatud ajuosad arenenud teisiti kui neil, kes on nutiseadmeid kasutanud vähem või üldse mitte. Tegelikult mõjutab igasugune õppimine meie aju, nendib neuroteadlane Michael Thomas, kes usub, et järgmine revolutsioon koolis tuleb kaasa mõistega hariduslik neuroteadus.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: