Kiri: Soomes elavad eestlased võiks rohkem kokku hoida ja oma rahvuse üle uhkemad olla ({{commentsTotal}})

Soome presidendi visiit
Soome presidendi visiit Autor: Raigo Pajula/www.facebook.com/thilves

Soomes elavad eestlased peaksid väärtustama oma juuri ning õpetama ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima rahvus ja emakeel, tõdeb muusikaõpetaja Enni Mardiste.

Lugesin artilklit ”Jaak Kiviloog: häbi või teabepuudus – miks eestlane Soomes eestlast (ja eestlust) väldib?”. Olen Helsingis klaveri- ja akordioniõpetajana ning laste hommikuringi ja muusikaringide juhendajana tegutsenud poolteist aastat.

Võin öelda, et nende kõige pisemate muusikahuviliste (1,4-2-aastaste) vanemad on küll väga ühtehoidvad. Enne tundide algust lapsed mängivad ja vanemad saavad omavahel jagada muljeid ja nii see toimub iga nädal. Suuremate laste puhul see nii ei avaldu enam, pigem on vanematel kiire (lapsed on 30 min või 45 min tunnis, vanemad käivad sel ajal poes või mujal). Kui tund lõpeb, aitab iga vanem lapse riidesse ja siis koju. Omavahel suhtlemist pole enam niimoodi märgata, nagu nooremate puhul.

Venelaste puhul näen küll rahvuslikku ühtekuuluvust palju, palju rohkem. Nad peavad lugu oma rahvusest, on uhked selle üle, et on venelased. Eestlased tõesti mõnikord justkui kardavad näidata ja öelda, et on eestlased. Pigem üritatakse rääkida vigast soome keelt, selle asemel et rääkida emakeelt – eesti keelt. (Muidugi on see ametiasutustes enesestmõistetav, et Soomes elades ja töötades räägime soome keelt.)

Tänavapildis ja ühistranspordis eestlased vahel küll endast head muljet ei jäta: väga ropp sõnavara, väga valju kõnemaneer jm. Muidugi võib seda tihti märgata ka soomlaste (kahjuks ongi see vahest neilt üle võetud käitumine) ja veel mõnede teiste rahvuste puhul. Sellest hoolimata on siin aga palju väga tublisid eestlasi.

Minu arust peaksid eestlased rohkem kokku hoidma ja uhked olema, et meid on nii palju Soomes elamas ja töötamas. Tuleks väärtustada oma juuri, õpetada ka järeltulevatele põlvedele esivanemate kombeid ja tavasid, et jääks püsima meie pisike rahvus ja kaunis emakeel. Omalt poolt püüan küll muusikaringides sellele igati kaasa aidata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.