Eesti püsib innovatsiooninäitajate poolest Euroopa keskmike hulgas
Euroopa Komisjon avaldas täna 2016. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli, milles Eesti asub sarnaselt eelmise aastaga 14. kohal,
Liidriks on taas tõusnud Rootsi ja kõige kiiremini kasvav innovaator on Läti.
Täna avaldatud iga-aastases tulemustabelis on liikmesriigid keskmise innovatsioonitaseme alusel jagatud nelja rühma. Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja Madalmaad on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitase ületab märkimisväärselt Euroopa Liidu keskmist. Iirimaa, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Austria, Prantsusmaa ja Sloveenia on tugevad innovaatorid, kelle innovatsioonitase ületab ELi keskmist või on selle lähedal.
Eesti kuulub nn mõõdukate innovaatorite hulka, kelle näitajad jäävad ELi keskmisest allapoole. Samas rühmas on Eestist paremad tulemused vaid Küprosel. Kõige tagasihoidlikumad innovaatorid on Bulgaaria ja Rumeenia, kelle innovatsioonitase on ELi keskmisest oluliselt madalam. Kõige kiirem on innovatsiooni areng olnud Lätis, Maltal, Leedus, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.
Eesti paistab eelkõige silma soodsate rahastamistingimuste poolest, olles selles valdkonnas Soome järel teisel kohal. See näitab avaliku sektori valmisolekut toetada teadus- ja arendustegevust ning riskikapitali kättesaadavust eraettevõtetele uue tehnoloogia arendamiseks. Teisel kohal Saksamaa järel on Eesti ka ettevõtete investeeringute valdkonnas, mis tähendab et Eesti ettevõtted investeerivad teistega võrreldes enam innovatsiooni, sh seadmetesse ja masinatesse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Komisjoni sõnul on innovatsiooni vallas juhtpositsiooni saavutamise eelduseks tasakaalustatud innovatsioonisüsteemi olemasolu, kus oleks ühendatud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, äri- ja teadusmaailma toimiv partnerlus, tugev hariduslik aluspõhi ja tipptasemel teadustöö. Innovatsiooni majanduslik mõju peab avalduma nii uuenduslike toodete müügis ja ekspordis kui ka töökohtade tekkes.
„Juhtivad riigid ja piirkonnad toetavad innovatsiooni laiahaardeliselt: nii investeeringute, hariduse, paindlike töötingimuste kui ka selle kaudu, et tagavad riigiasutustes ettevõtlust ja innovatsiooni väärtustava suhtumise,“ märkis teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas.
Allikas: ERR