Eesti püsib innovatsiooninäitajate poolest Euroopa keskmike hulgas ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu lipp Londonis.
Euroopa Liidu lipp Londonis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon avaldas täna 2016. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli, milles Eesti asub sarnaselt eelmise aastaga 14. kohal,
Liidriks on taas tõusnud Rootsi ja kõige kiiremini kasvav innovaator on Läti.

Täna avaldatud iga-aastases tulemustabelis on liikmesriigid keskmise innovatsioonitaseme alusel jagatud nelja rühma. Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja Madalmaad on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitase ületab märkimisväärselt Euroopa Liidu keskmist. Iirimaa, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Austria, Prantsusmaa ja Sloveenia on tugevad innovaatorid, kelle innovatsioonitase ületab ELi keskmist või on selle lähedal.

Eesti kuulub nn mõõdukate innovaatorite hulka, kelle näitajad jäävad ELi keskmisest allapoole. Samas rühmas on Eestist paremad tulemused vaid Küprosel. Kõige tagasihoidlikumad innovaatorid on Bulgaaria ja Rumeenia, kelle innovatsioonitase on ELi keskmisest oluliselt madalam. Kõige kiirem on innovatsiooni areng olnud Lätis, Maltal, Leedus, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.

Eesti paistab eelkõige silma soodsate rahastamistingimuste poolest, olles selles valdkonnas Soome järel teisel kohal. See näitab avaliku sektori valmisolekut toetada teadus- ja arendustegevust ning riskikapitali kättesaadavust eraettevõtetele uue tehnoloogia arendamiseks. Teisel kohal Saksamaa järel on Eesti ka ettevõtete investeeringute valdkonnas, mis tähendab et Eesti ettevõtted investeerivad teistega võrreldes enam innovatsiooni, sh seadmetesse ja masinatesse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Komisjoni sõnul on innovatsiooni vallas juhtpositsiooni saavutamise eelduseks tasakaalustatud innovatsioonisüsteemi olemasolu, kus oleks ühendatud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, äri- ja teadusmaailma toimiv partnerlus, tugev hariduslik aluspõhi ja tipptasemel teadustöö. Innovatsiooni majanduslik mõju peab avalduma nii uuenduslike toodete müügis ja ekspordis kui ka töökohtade tekkes.

„Juhtivad riigid ja piirkonnad toetavad innovatsiooni laiahaardeliselt: nii investeeringute, hariduse, paindlike töötingimuste kui ka selle kaudu, et tagavad riigiasutustes ettevõtlust ja innovatsiooni väärtustava suhtumise,“ märkis teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas.



Allikas: ERR



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: