Porošenko tööd hindab halvaks pea pool ukrainlastest ({{commentsTotal}})

Ukraina president Petro Porošenko.
Ukraina president Petro Porošenko. Autor/allikas: Gleb Garanich/Reuters/Scanpix

Kindlalt halvaks hindab president Petro Porošenko tööd 47,7 protsenti küsitletud Ukraina elanikest, peaminister Volodõmõr Groismani tööga ei ole üldse rahul 46,5 protsenti, selgus sotsiaaluuringute keskuse Sofia küsitluse tulemustest neljapäeval.

Küsimusele, kuidas nad hindavad Porošenko tööd presidendina, vastas 47,7 protsenti, et ei kiida üldse heaks ja 27,6 protsenti pigem ei kiida heaks.

Presidendi tegevuse kiidab täielikult heaks 2,6 protsenti, veel 17,8 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 4,3 protsenti küsitletutest.

Groismani tööd ei kiida üldse heaks 46,5 protsenti vastanutest, 23,9 protsenti pigem ei kiida heaks, 1,9 protsenti kiidab täielikult heaks, 16,2 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 11,5 protsenti küsitletutest.

Andri Parubi tööd raada esimehena ei kiida üldse heaks 52,9 protsenti vastanutest, 23,5 protsenti pigem ei kiida heaks, 1 protsent kiidab täielikult heaks, 10,2 pigem kiidab heaks. Vastamisega jäi kimpu 12,4 protsenti küsitletutest.

Küsitluse kohaselt arvab 42,4 protsenti vastanutest, et Ukraina liigub ilmselgelt vales suunas, 33,6 protsenti – pigem vales suunas, 1,9 protsenti – ilmselgelt õiges suunas, 15,7 protsenti – pigem õiges suunas. Vastamisega jäi kimpu 6,4 protsenti küsitletutest.

Küsitlus toimus 29. juunist 8. juulini kõikides oblastites peale sisside käes olevate Donetski ja Luganski oblasti rajoonide ning okupeeritud Krimmi. Küsitleti isikliku usutluse käigus 2001 täisealist. Veamäär ei ületa 2,2 protsenti.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema