Käivitub toetus väiksemate farmide väljumiseks seakasvatussektorist ({{commentsTotal}})

{{1468514732000 | amCalendar}}

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu otsustas käivitada alates 19. juulist väikeste seakasvatuste omanikele suunatud toetuse, mis soodustab väljumist seakasvatussektorist.

MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg tõdes, et Eestis kehtivad Aafrika seakatku tõttu väga karmid bioohutusnõuded, mille rakendamine on kulukas ja väikefarmile võivad need hakata aja jooksul üle jõu käima.

"Seepärast anname toetuse abil kuni 50 loomaga seakasvatustele võimaluse soovi korral seakasvatussektorist väljumiseks," lisas ta.

Rosenbergi sõnul on Eestis kuni 50 seaga kasvatusi 126 ja nendes peetakse kokku ligi 1000 siga. "Rõhutan, et see meede on vabatahtlik ja tegemist on seakasvatajatele pakutava võimalusega," lisas Rosenberg.

Seakasvatajatele kompenseeritakse seakasvatuse lõpetamist määraga 1€/kg elussea kohta. Kokku on meetmeks arvestatud kuni 120 000 eurot ja seda rahastatakse MES-i omavahenditest.

Mullu toetati MES-i vahendusel 121 väikese seakasvatuse omanikku, kes soovisid seoses seakatkuriskiga lõpetada tegevuse. Kokku esitasid 121 seakasvatajat MES-ile 133 taotlust 498 sea kompenseerimise kohta ning toetusi maksti välja enam kui 45 000 eurot.

Augustis 2015 said seakasvatajad taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest toetust bioohutusnõuete paremaks täitmiseks või seakasvatusest teise valdkonda üleminekuks. Kokku oli võimalik taotleda 12,7 miljonit eurot, taotleti 6,2 miljonit eurot.

Llikvideerimistoetusi antakse esmakordsetele taotlejatele tingimusel, et farmid oleksid PRIA registris ja tootmist ei taastata samades hoonetes enne viie aasta möödumist.

Seakasvataja: riik peaks rohkem tegelema jahimeestega

Kiltsi seakasvataja Sergei Soome sõnul on euro sigade eluskaalu kilogrammi eest liiga väike toetus.

"Aga kui nad teevad sellise käsu, siis meil, väikepidajatel, pole enam midagi teha. Tuleb ära hävitada. Riik peaks ikka jahimeestega rohkem tegelema, et nad rohkem metssigu hävitaksid, aga mitte seapidajatega," kommenteeris Soome "Aktuaalsele kaamerale".

Rosenbergi sõnul pole metssigu mõistlik nende koha tõttu looduslikus toitumisahelas ära hävitada ja tuleks leida tasakaal looduse ja farmerite majandushuvide vahel.

Viimase nelja aastaga on sigade arv Eestis langenud kuuendiku võrra.

"Ega see Aafrika seakatk iseenesest midagi eriskummalist ei ole. Pigem Eesti on jäänud eelmistest suurtest taudidest kõrvale ja meil on see esimene tõsine kokkupuude suure taudiga. Eks me peame nüüd oma protsessid ja käitumised kõik uuesti üle vaatama," rääkis Rosenberg.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: