Käivitub toetus väiksemate farmide väljumiseks seakasvatussektorist ({{commentsTotal}})

{{1468514732000 | amCalendar}}

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu otsustas käivitada alates 19. juulist väikeste seakasvatuste omanikele suunatud toetuse, mis soodustab väljumist seakasvatussektorist.

MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg tõdes, et Eestis kehtivad Aafrika seakatku tõttu väga karmid bioohutusnõuded, mille rakendamine on kulukas ja väikefarmile võivad need hakata aja jooksul üle jõu käima.

"Seepärast anname toetuse abil kuni 50 loomaga seakasvatustele võimaluse soovi korral seakasvatussektorist väljumiseks," lisas ta.

Rosenbergi sõnul on Eestis kuni 50 seaga kasvatusi 126 ja nendes peetakse kokku ligi 1000 siga. "Rõhutan, et see meede on vabatahtlik ja tegemist on seakasvatajatele pakutava võimalusega," lisas Rosenberg.

Seakasvatajatele kompenseeritakse seakasvatuse lõpetamist määraga 1€/kg elussea kohta. Kokku on meetmeks arvestatud kuni 120 000 eurot ja seda rahastatakse MES-i omavahenditest.

Mullu toetati MES-i vahendusel 121 väikese seakasvatuse omanikku, kes soovisid seoses seakatkuriskiga lõpetada tegevuse. Kokku esitasid 121 seakasvatajat MES-ile 133 taotlust 498 sea kompenseerimise kohta ning toetusi maksti välja enam kui 45 000 eurot.

Augustis 2015 said seakasvatajad taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest toetust bioohutusnõuete paremaks täitmiseks või seakasvatusest teise valdkonda üleminekuks. Kokku oli võimalik taotleda 12,7 miljonit eurot, taotleti 6,2 miljonit eurot.

Llikvideerimistoetusi antakse esmakordsetele taotlejatele tingimusel, et farmid oleksid PRIA registris ja tootmist ei taastata samades hoonetes enne viie aasta möödumist.

Seakasvataja: riik peaks rohkem tegelema jahimeestega

Kiltsi seakasvataja Sergei Soome sõnul on euro sigade eluskaalu kilogrammi eest liiga väike toetus.

"Aga kui nad teevad sellise käsu, siis meil, väikepidajatel, pole enam midagi teha. Tuleb ära hävitada. Riik peaks ikka jahimeestega rohkem tegelema, et nad rohkem metssigu hävitaksid, aga mitte seapidajatega," kommenteeris Soome "Aktuaalsele kaamerale".

Rosenbergi sõnul pole metssigu mõistlik nende koha tõttu looduslikus toitumisahelas ära hävitada ja tuleks leida tasakaal looduse ja farmerite majandushuvide vahel.

Viimase nelja aastaga on sigade arv Eestis langenud kuuendiku võrra.

"Ega see Aafrika seakatk iseenesest midagi eriskummalist ei ole. Pigem Eesti on jäänud eelmistest suurtest taudidest kõrvale ja meil on see esimene tõsine kokkupuude suure taudiga. Eks me peame nüüd oma protsessid ja käitumised kõik uuesti üle vaatama," rääkis Rosenberg.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema