Mihkelsoni sõnul näitaks F-35 hävitajate kasutamine, et NATO võtab õhupiiride kaitset tõsiselt ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et maailma võimekamate ründelennukite kasutamine õhuturbemissioonil Balti riikides oleks tunnustus liitlassuhetele ning näitaks, et NATO võtab õhupiiride kaitset tõsiselt. Riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots kinnitas, et uusimate hävitajate kasutamine õhuturbemissioonil näitaks, et NATO tõstab õhukaitse võimekust.

Laaneots ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui USA otsustaks uusimatest hävitajatest F-35 koosneva üksuse Balti riikidesse õhuturbemissioonile saata, oleks see meile hea uudis.

"Kui see nii juhtuks, siis see oleks väga hea uudis meie jaoks, sest Balti riigid on sisuliselt õhust kaitsmata, kui välja arvata Air Policingu üksikud lennukid, mis baseeruvad nii Ämaris kui ka Šiauliais. Raketisüsteemid on meil ainult lähimaa omad, mis ei ulatu kõrgustele, mis on suuremad kui kolm kilomeetrit. Sellepärast hävitajate paigutamine Balti riikidesse oleks tervitatav," selgitas Laaneots.

Tema sõnul oleks õhuturvet teostav F-35 efektiivne, kuid see oleks vaid üks element komplekssest õhukaitsesüsteemist.

"Küsimus selles ongi, et venelased on kontsentreerinud ja loonud väga suure, mitmetasandilise õhukaitsesüsteemi läänes just Balti riikide vastu ja NATO vastu tervikuna, kus on nii pikamaa õhutõrjeraketisüsteemid, keskmaa omad kui ka lähimaa omad ja sinna juurde on lülitatud ka õhujõud hävituslennukite näol," rääkis Laaneots.

Tema sõnul tuleks ka NATO-l luua selline mitmekihiline õhukaitsesüsteem.

"Kindlasti on meie huvides, et oleks õhukaitsesüsteemid - nii maa-õhk kui ka lennukite näol, kes mitte ainult ei teosta õhupatrullimist, vaid on võimelised vajadusel teostama õhukaitset. Nende sammudega NATO-s tegeletakse," ütles Marko Mihkelson.

Ants Laaneotsa sõnul eeldaks õhuturbelt õhukaitsele üleminek lisaks lennukitele ka pidevalt valves olevaid õhutõrjeraketisüsteeme.

Mihkelsoni kinnitusel on Eestile täna oluline, et Balti riikide õhupiiride patrullimine oleks pikaajaline. Ta lisas, et kui maailma võimekamaid ründelennukeid F-35 kasutataks õhuturbemissioonil Balti riikides, pandaks seda tähele ka mujal.

"Minu meelest ikkagi kõige olulisem on just sõnum, et liitlased võtavad väga tõsiselt meie õhupiiride turvamist ja kui ollakse valmis kasutama ka seesuguseid kõige moodsamaid lennukeid, siis see on väga kindel, väga selge signaal kõigile, et asju võetakse tõsiselt," rääkis Mihkelson.

Laaneotsa kinnitusel näitaks hävitajate F-35 osalemine meie õhuturbes, et NATO pöörab meile tähelepanu ja tõstab õhukaitse võimekust.

Toimetaja: Merili Nael



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema