Mihkelsoni sõnul näitaks F-35 hävitajate kasutamine, et NATO võtab õhupiiride kaitset tõsiselt ({{commentsTotal}})

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et maailma võimekamate ründelennukite kasutamine õhuturbemissioonil Balti riikides oleks tunnustus liitlassuhetele ning näitaks, et NATO võtab õhupiiride kaitset tõsiselt. Riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots kinnitas, et uusimate hävitajate kasutamine õhuturbemissioonil näitaks, et NATO tõstab õhukaitse võimekust.

Laaneots ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui USA otsustaks uusimatest hävitajatest F-35 koosneva üksuse Balti riikidesse õhuturbemissioonile saata, oleks see meile hea uudis.

"Kui see nii juhtuks, siis see oleks väga hea uudis meie jaoks, sest Balti riigid on sisuliselt õhust kaitsmata, kui välja arvata Air Policingu üksikud lennukid, mis baseeruvad nii Ämaris kui ka Šiauliais. Raketisüsteemid on meil ainult lähimaa omad, mis ei ulatu kõrgustele, mis on suuremad kui kolm kilomeetrit. Sellepärast hävitajate paigutamine Balti riikidesse oleks tervitatav," selgitas Laaneots.

Tema sõnul oleks õhuturvet teostav F-35 efektiivne, kuid see oleks vaid üks element komplekssest õhukaitsesüsteemist.

"Küsimus selles ongi, et venelased on kontsentreerinud ja loonud väga suure, mitmetasandilise õhukaitsesüsteemi läänes just Balti riikide vastu ja NATO vastu tervikuna, kus on nii pikamaa õhutõrjeraketisüsteemid, keskmaa omad kui ka lähimaa omad ja sinna juurde on lülitatud ka õhujõud hävituslennukite näol," rääkis Laaneots.

Tema sõnul tuleks ka NATO-l luua selline mitmekihiline õhukaitsesüsteem.

"Kindlasti on meie huvides, et oleks õhukaitsesüsteemid - nii maa-õhk kui ka lennukite näol, kes mitte ainult ei teosta õhupatrullimist, vaid on võimelised vajadusel teostama õhukaitset. Nende sammudega NATO-s tegeletakse," ütles Marko Mihkelson.

Ants Laaneotsa sõnul eeldaks õhuturbelt õhukaitsele üleminek lisaks lennukitele ka pidevalt valves olevaid õhutõrjeraketisüsteeme.

Mihkelsoni kinnitusel on Eestile täna oluline, et Balti riikide õhupiiride patrullimine oleks pikaajaline. Ta lisas, et kui maailma võimekamaid ründelennukeid F-35 kasutataks õhuturbemissioonil Balti riikides, pandaks seda tähele ka mujal.

"Minu meelest ikkagi kõige olulisem on just sõnum, et liitlased võtavad väga tõsiselt meie õhupiiride turvamist ja kui ollakse valmis kasutama ka seesuguseid kõige moodsamaid lennukeid, siis see on väga kindel, väga selge signaal kõigile, et asju võetakse tõsiselt," rääkis Mihkelson.

Laaneotsa kinnitusel näitaks hävitajate F-35 osalemine meie õhuturbes, et NATO pöörab meile tähelepanu ja tõstab õhukaitse võimekust.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: