Blogiülevaade: terrorirünnak Prantsusmaal - veoauto sõitis rahva sekka, hukkunud on 84 inimest ({{commentsTotal}})

{{1468536109000 | amCalendar}}

Prantsusmaa kaguosas Nice'i linnas sõitis neljapäeva hilisõhtul rahva sekka veoauto ning viimastel andmete kohaselt on hukkunud 84 inimest. Võimude kinnitusel on tegu terrorirünnakuga. Välisministeeriumi andmetel sai vigastada vähemalt kolm eestlast.

NB! Uudisele lisatud fotod ja videod ei sobi vaatamiseks lastele või tundlikele.

Juhtum leidis aset kuulsal rannaäärsel promenaadil ehk Promenade des Anglais'l kohaliku aja järgi kella 22.30 ja 23 vahel. Inimesed olid parajasti vaatamas Prantsusmaa rahvuspüha puhul korraldatud ilutulestikku, vahendasid Le Figaro, BBC, BNS, Nice-Matin jt.

Prokuratuuri andmetel kihutas Negresco hotelli juures ootamatult rahva sekka valget värvi veoauto, mille juht jätkas pärast esimeste inimeste tabamist veel 2 kilomeetrit sõitmist. Prokuröride sõnul tulistas kurjategija ka politseinikke, enne kui ta maha lasti.

Sotsiaalmeedias on jagatud fotosid ja videosalvestusi paanikas põgenevatest inimestest ning tänaval lebavatest kümnetest surnukehadest.

Alpes-Maritimes'i departemangu prefektuur ja linnapea Christian Estrosi kutsusid inimesi kohe siseruumides püsima ja rahu säilitama. Üsna pea teatati kümnetest hukkunutest ning juhtumit nimetati seejuures rünnakuks.

Prantsuse prokurör Francois Molins ütles pressikonverentsil, et hukkunud on 84 inimest, neist 10 lapsed ja teismelised. "202 inimest on vigastatud. 52 on kriitilises seisus, neist 25 on intensiivravis," ütles Molins.

Prantsusmaa peaminister Manuel Valls ütles, et ründaja oli ühel või teisel viisil seotud islamiäärmuslusega, kuid siseminister Bernard Cazeneuve hinnangul seda veel kinnitada ei saa.

Prantsuse ajalehe Nice-Matin teatel on terrorirünnaku tõttu haiglasse viidud 54 last.

Ründaja oli kolme lapse isa ja kulleriauto juht

Prefekt Sebastien Humbert ütles BFM TV-le, et politseinikud lasid veoauto juhi maha. Sellele viitavad ka pressifotod, kus veoauto esiklaasi sees on näha hulgaliselt kuuliauke.

Veoautost leiti tulirelvi ja granaate, kuid hiljem selgus, et tegu ei olnud päris relvadega. Samuti leiti autost Tuneesia päritolu Nice'i elaniku dokumendid. Mees oli politseile varasemast tuttav pisikuritegude tõttu.

Prokuratuuri kinnitusel on ründaja ametlikult tuvastatud - see oli 31-aastane Tuneesiast pärit, kuid Nice'is elanud Mohamed Lahouaiej Bouhlel, kolme lapse isa, kellel oli Prantsusmaa elamisluba. Mees töötas kullerifirmas autojuhina. Oma abikaasast oli mees lahus. Eksnaine võeti vahi alla.

Politseiallikate teatel oli mees rünnakut ette kavandanud ja võimalik, et ta rentis veoki Nice'i lähistelt kolmapäeval. Politseinike sõnul ei olnud rünnakul kasutatud auto valitud juhuslikult - tegu oli raske sõidukiga, mida on keerulisem peatada. 

Viimati oli Bouhlel kohtu all tänavu märtsis, kui ta mõisteti süüdi vägivallatsemises. Prokuröride kinnitusel oli luureteenistustele mees tundmatu ja ta ei olnud jäänud silma radikaalsusega.

Juhtumi menetlemine on antud terrorismivastase võitlusega tegelevatele võimuorganitele ehk juurdlus toimub terrorismi puudutavate seadusesätete alusel.

Prokurör Jean-Michel Pretre omakorda märkis, et veok jõudis läbi rahvahulga kihutada umbes 2 kilomeetrit. Samal ajal oli aga promenaadil tuhandeid inimesi.

President François Hollande, kes oli päeval jälginud pealinnas 14. juuli paraadi ning viibis rünnaku ajal Avignoni linnas eravisiidil, naasis Pariisi kriisikoosolekule.

Hollande lubas eriolukorda pikendada ning laiendada missiooni Süürias ja Iraagis

Prantsusmaa president Hollande tegi kohaliku aja järgi kell 3.30 telepöördumise, milles kinnitas, et tegu oli terrorirünnakuga.

"Rünnaku terroristlikku iseloomu ei saa eitada," nentis riigipea.

Presidendi sõnul lasti ründaja võimuesindajate poolt maha ning hetkel pole teada, kas tal oli ka kaasosalisi.

Hollande kinnitas, et erakorralist olukorda pikendatakse veel 3 kuud. Presidendi sõnul on kogu Prantsusmaa "islamistliku terrorismi" rünnaku alla ja seetõttu tuleb riigi valmisolekut veelgi tõhustada. Samuti panustab Prantsusmaa veelgi rohkem ISIS-e vastasesse võitlusse Süürias ja Iraagis.

Prantsusmaa sai Nice'is valusa löögi, kuid Prantsusmaa on tugev, märkis president.

Lõpetuseks rõhutas Hollande, et mitte miski ei kõiguta prantslaste sihikindlust terrorismi vastases võitluses.

ISIS-e meediakanalites käib juubeldamine

Ükski rühmitus pole rünnaku eest veel vastutust võtnud, kuid äärmusrühmitusega ISIS seotud (sotsiaal)meedia kanalites on käimas juubeldamine. Eksperdid rõhutavad, et see iseenesest ei tähenda veel, et ISIS on vastutuse võtnud, ja veel vähem, et ISIS on sellega ka reaalselt seotud.

Nimelt on ISIS-el olnud varem kombeks võtta vastutust rünnakute eest, mille planeerimisel organisatsioon pole tegelikult osalenud ja mille sooritajateks on olnud lihtsalt neist või islamiäärmuslusest laiemalt inspiratsiooni saanud üksiküritajad.

Prantsuse valitsus oli alles päeval teatanud, et erakorralist olukorda ei pikendata

Hollande oli veel päeval lubanud , et üleriigiline eriolukord, mille Prantsusmaa kehtestas pärast eelmise aasta novembris Pariisis aset leidnud terrorirünnakuid, tühistatakse veel sel kuul. Hollande ütles rahvuspühal esinedes, et 13. novembri rünnakute järel rakendatud eriolukorda ei pikendata 26. juulist kaugemale, kuna mais võeti vastu Prantsusmaa julgeolekut tugevdav seadus.

Hollande kuulutas eriolukorra välja 13. novembri õhtul pärast terrorirünnakuid, mis nõudsid 130 inimese elu. Parlament pikendas eriolukorda kolm korda, nii et see hõlmas ka jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ja jalgrattavõistlust Tour de France.

Välisministeeriumi on teavitatud kolmest vigastatud Eesti kodanikust

Välisministeeriumi on teavitatud kolmest vigastatud Eesti kodanikust seoses Nice´i terrorirünnakuga. Samuti on tulnud infot eestlaste kohta piirkonnas, kellega lähedastel ei ole õnnestunud ühendust saada.

Üks Postimehe lugeja viibis sündmuskohast umbes 500 meetri kaugusel. "Me ei viibinud sündmuste keskel, kuid põgenevate inimeste silmist ja rahvamassist oli aru saada, et midagi koledat on juhtunud," ütles ta. 

Üks Delfi lugeja vahendas sõbra muljeid, kes oli sündmuskohal ja "elu eest jooksnud, näinud veoki sööstmist rahva hulka ning seda, kuidas veoki kaassõitja olevat rahvast tulistanud".

"Olin üks tunnikene ennem täpselt samal tänaval, kõik oli rahulik, oli näha mõnda relvastatud politseinikku. Meie hotell asub umbes 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel, tollel hetkel olime juba kaasaga hotellis, kuulsime pauke, kuid arvasime, et need on ilutulestikust. Hotellist praegu meid välja ei lasta," kirjeldas üks õnnelikult pääsenud Nice'is viibiv eestlane Delfile.

Facebooki keskkonnas on avatud inimestele ka võimalus teatada turvalisest pääsemisest ehk nn Facebook Safety Check.

Eesti valitsus palub kõigil Nice’s viibivatel eestlastel võtta ühendust välisministeeriumiga ööpäevaringsel valvetelefonil +372 6377 000.

ERR.ee ootab lugejate ja sündmuskohal viibijate teateid aadressile uudised@err.ee.

Otseblogi lõpetab, Nice'i rünnakuga seotud järelkajasid saab edaspidi jälgida ERR.ee uudislindist.

OTSEBLOGI:

 

 

 

 

Toimetaja: Laur Viirand, Anvar Samost, Karin Koppel



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.

Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.