Hollande pikendab eriolukorda kolme kuu võrra ({{commentsTotal}})

President Hollande'i telepöördumine.
President Hollande'i telepöördumine. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Seoses neljapäeva õhtul Nice'is toimunud terrorirünnakuga, milles hukkus umbes 80 inimest, otsustas Prantsusmaa president François Hollande pikendada erakorralist olukorda veel kolme kuu võrra.

Eriolukord ja kõrgendatud valmisolek on Prantsusmaal kehtinud alates 2015. aasta novembri terrorilainest Pariisis, vahendasid Le Figaro ja Nice-Matin.

Prantsusmaa president Hollande tegi kohaliku aja järgi kell 3.30 telepöördumise, milles kinnitas, et Nice'is oli tegu terrorirünnakuga.

"Rünnaku terroristlikku iseloomu ei saa eitada," nentis riigipea ja lisas, et hukkunute seas oli ka lapsi.

Presidendi sõnul lasti ründaja võimuesindajate poolt maha ning hetkel pole teada, kas tal oli ka kaasosalisi.

Hollande kinnitas, et erakorralist olukorda pikendatakse veel 3 kuud. Presidendi sõnul on kogu Prantsusmaa "islamistliku terrorismi" rünnaku all ja seetõttu tuleb riigi valmisolekut veelgi tõhustada. Samuti panustab Prantsusmaa veelgi rohkem ISIS-e vastasesse võitlusse Süürias ja Iraagis.

Lisaks andis Hollande teada plaanist moodustada julgeolekujõudude jaoks personalireserv, keda vajadusel erakorralistes olukordades kasutada.

Prantsusmaa sai Nice'is valusa löögi, kuid Prantsusmaa on tugev, märkis president.

Lõpetuseks rõhutas Hollande, et mitte miski ei kõiguta prantslaste sihikindlust terrorismi vastases võitluses.

Prantsusmaa kaguosas Nice'i linnas sõitis neljapäeva hilisõhtul rahva sekka veoauto ning esialgsete andmete kohaselt on hukkunud vähemalt 80 inimest. Ründaja lasti politseinike poolt maha, kuid enne seda jõudis ta populaarsel rannapromenaadil inimesi rammides sõita umbes 2 kilomeetrit.

Otseblogi Nice'i sündmuste kohta asub SIIN. 

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema