Hollande pikendab eriolukorda kolme kuu võrra ({{commentsTotal}})

President Hollande'i telepöördumine.
President Hollande'i telepöördumine. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Seoses neljapäeva õhtul Nice'is toimunud terrorirünnakuga, milles hukkus umbes 80 inimest, otsustas Prantsusmaa president François Hollande pikendada erakorralist olukorda veel kolme kuu võrra.

Eriolukord ja kõrgendatud valmisolek on Prantsusmaal kehtinud alates 2015. aasta novembri terrorilainest Pariisis, vahendasid Le Figaro ja Nice-Matin.

Prantsusmaa president Hollande tegi kohaliku aja järgi kell 3.30 telepöördumise, milles kinnitas, et Nice'is oli tegu terrorirünnakuga.

"Rünnaku terroristlikku iseloomu ei saa eitada," nentis riigipea ja lisas, et hukkunute seas oli ka lapsi.

Presidendi sõnul lasti ründaja võimuesindajate poolt maha ning hetkel pole teada, kas tal oli ka kaasosalisi.

Hollande kinnitas, et erakorralist olukorda pikendatakse veel 3 kuud. Presidendi sõnul on kogu Prantsusmaa "islamistliku terrorismi" rünnaku all ja seetõttu tuleb riigi valmisolekut veelgi tõhustada. Samuti panustab Prantsusmaa veelgi rohkem ISIS-e vastasesse võitlusse Süürias ja Iraagis.

Lisaks andis Hollande teada plaanist moodustada julgeolekujõudude jaoks personalireserv, keda vajadusel erakorralistes olukordades kasutada.

Prantsusmaa sai Nice'is valusa löögi, kuid Prantsusmaa on tugev, märkis president.

Lõpetuseks rõhutas Hollande, et mitte miski ei kõiguta prantslaste sihikindlust terrorismi vastases võitluses.

Prantsusmaa kaguosas Nice'i linnas sõitis neljapäeva hilisõhtul rahva sekka veoauto ning esialgsete andmete kohaselt on hukkunud vähemalt 80 inimest. Ründaja lasti politseinike poolt maha, kuid enne seda jõudis ta populaarsel rannapromenaadil inimesi rammides sõita umbes 2 kilomeetrit.

Otseblogi Nice'i sündmuste kohta asub SIIN. 

Toimetaja: Laur Viirand



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: