Tänavu on metsapõlenguid võrreldes eelmise aastaga märksa rohkem ({{commentsTotal}})

Aitsra metsapõleng.
Aitsra metsapõleng. Autor/allikas: Päästeamet

Tänavu on Eestis olnud metsatulekahjusid märksa rohkem kui eelmisel aastal, ütles päästeameti esindaja.

"2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku," teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.

2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.

"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," rõhutas Tammets. "Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud," lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.

"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle," selgitas Tammets.

"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust," pani Tammets inimestele südamele.

Neljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema