Tänavu on metsapõlenguid võrreldes eelmise aastaga märksa rohkem ({{commentsTotal}})

Aitsra metsapõleng.
Aitsra metsapõleng. Autor/allikas: Päästeamet

Tänavu on Eestis olnud metsatulekahjusid märksa rohkem kui eelmisel aastal, ütles päästeameti esindaja.

"2016. aastal on esimese kuue kuuga metsatulekahjusid olnud umbes 11 protsenti rohkem kui 2015. aastal 12 kuu jooksul kokku," teatas Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets neljapäeval BNS-ile.

2016. aasta esimesel poolaastal oli 113 metsapõlengut, 2015. aastal kokku oli 102 metsatulekahju. Suurem arv põlenguid on ilmselt tingitud kevadel olnud pikast kuivaperioodist, märkis Tammets.

"Päästeamet juhib tähelepanu, et metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," rõhutas Tammets. "Metsatulekahju kustutustööd lõhuvad palju kustutamisel kasutatavat tehnikat ning varustust, kuna põlengukohtades puuduvad suures ulatuses teed ja ligipääs on raskendatud," lisas päästekeskuse kommunikatsioonijuht.

"Tuletame meelde, et suvisel ajal, ja eriti kuivaperioodil, on metsades tuleoht väga kõrge. Kõrge tuleohuga ajal võib mets ja maastik kergesti süttida halvasti kustutatud lõkkest või maha visatud suitsukonist, ATV-st, traktorist või muust liikumisvahendist väljalennanud sädemest või mootorist, leegitorul põlema läinud prahist, mis rapub pinnasele ja süütab selle," selgitas Tammets.

"Inimeste õige ja tuleohutu käitumine metsas on see, mis hoiab ära raskete tagajärgedega tulekahjusid ega lase hävitada meie loodust," pani Tammets inimestele südamele.

Neljapäeval selgus, et tänavune suurim metsapõleng, Illuka vallas Kuningakülas aset leidnud tulekahju kustutustööd läksid maksma 63 700 eurot ning nendega oli hõivatud 219 inimest.

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: