Advokaadid: Läti KNAB-i ametnikule raudtee asjus pistist ei pakutud ({{commentsTotal}})

Oleg Ossinovski
Oleg Ossinovski Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Läti Raudtee (LDZ) altkäemaksujuhtumi kaks peamist kahtlusalust, riigifirma endine juht Uģis Magonis ja Eesti ärimees Oleg Ossinovski ei pakkunud Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) kriminaaljälituse osakonna vallandatud juhile Juris Jurašsile altkäemaksu, ütlesid advokaadid neljapäeval LETA-le.

Magonise advokaat Janis Rozebergs ja Ossinovskit esindav Saulvedis Varpins ütlesid, et nende kliente ei ole küsitletud seoses pistisega, mida Jurašsi väitel olevat talle pakutud, vähendamaks raudtee eksjuhi vastu esitatud süüdistust.

Rozenbergs märkis, et miljoni euro suuruse pistise pakkumises Jurašsile ei oleks olnud mingit mõtet, kuna KNAB-i kriminaaljälituse osakonnal ei ole volitusi muuta kirminaalsüüdistusi. Seda saab teha palju väiksemate kuritegude korral ainult juhtumi eest vastutav uurija.

"Ossinovskit ei ole Jurašsi nimetatud faktiga seoses küsitletud. Ta ei ole pakkunud (Jurašsile mingit pistist) ega instrueerinud kedagi sellist pakkumist tegema. Ossinovski usub, et polnud mingit põhjust teha sellist pakkumist, kuna ta kinnitab ka seda, et ei ole pakkunud altkäemaksu Magonisele," ütles Varpins.

Läti raudtee korruptsiooniasjas pidasid Läti ametivõimud möödunud aasta suvel kinni Läti raudtee endise juhi Uģis Magonise, kelle vastu on nüüdseks esitatud süüdistus 500 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmise eest. Altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud suure tõenäosusega Eesti ettevõtja Oleg Ossinovski, kes soovis selle eest, et Läti raudtee tütarfirma LDz Ritosa Sastava Serviss ostaks tema ettevõtte Skinest käest mitme miljoni euro eest neli vana vedurit.

Jurašsi sõnul pakuti talle miljon eurot, et ta vähendaks Läti raudtee (LDZ) endise juhi Magonise vastu altkäemaksu võtmise tõttu esitatud süüdistuse ümber süüdistuseks mõjuvõimuga kauplemises, mille eest oleks võimalik karistus oluliselt väiksem. Ametnik andis altkäemaksu pakkumisest teada KNAB-i juhile Jaroslavs Streļčenoksile, kuid ametlikku uurimist ei järgnenud, rääkis Jurašs intervjuus ajakirjale Ir.

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema