5 sündmust, mida teada täna hommikul: terrorirünnakust Nice'is, tormikahjudest metsaomanikele, Eesti koondisest Riol ja viikingitest ({{commentsTotal}})

15. juuli hommikubriifing.
15. juuli hommikubriifing. Autor/allikas: ERR

Tere hommikust! Siin on valik uudiseid, millega päeva alustada. Juhatame teid sisse teemadesse, millel toimetus täna kätt pulsil hoiab.

1. Terrorirünnakus Prantsusmaal suri üle 80 inimese, lähedal olnud eestlased viga ei saanud

Rahva sekka sõitis valge veok, mis ei peatunud ka esimeste inimeste tabamisel. Foto: Reuters/Scanpix

Eile õhtul kella 22.30 ja 23 vahel sõitis Kagu-Prantsusmaal Nice'i linnas rahvarohkel promenaadil inimeste sekka veok, hukkus vähemalt 84 inimest, viga sai üle saja. Võimud on kinnitanud, et tegu oli terrorirünnakuga.

Prokuratuuri andmetel kihutas Negresco hotelli juures ootamatult rahva sekka valget värvi veoauto, mille juht jätkas pärast esimeste inimeste tabamist veel pikka aega edasisõitmist. Tunnistajad on rääkinud ka tulevahetusest, kuid samal ajal kestnud ilutulestiku tõttu on asjaolud veel segased.

Täna keskpäeval teeb "Aktuaalne kaamera" rünnakust erisaate.

Lisalugemist: "Rõivas: oleme sel raskel päeval koos prantslastega"

2. Teadlane: maailm ei ole aja jooksul muutunud vägivaldseks ja ebaturvaliseks

Lüneburgi ülikooli politoloogia professor Christian Welzel Tartu ülikoolis. Foto: Kristjan Jung/Tartu ülikool

Ühiskonnad saavad targemaks ja pikas perspektiivis on Maal vähem sõjakust, toob oma töödes välja väärtusteuurija Christian Welzel. See, et meile paistab, justkui oleks terrorirünnakud oleks sagenenud, on tingitud suurest meediakajastusest. Maailm tervikuna on ajas muutunud rahumeelsemaks, kuid sellest meedia meile ei räägi.

Põhjus on lihtne – meedia ei vaatle pikaajalisi trende, vaid keskendub lühiajalistele ja sündmustele. Samuti on ajakirjandusele omane tugev orienteeritus negatiivsele, seda eriti demokraatlikes ühiskondades, kus ollakse tunduvalt tähelepanelikumad negatiivsete arengute suhtes ja jäetakse positiivne kõrvale.

Siiski tuleb tunnistada, et pilt, mida meedia maalib, ei ole esinduslik ega täielik. Kui maailmas eksisteeriks ka üksainuke riik, kus toimub kodusõda ja leiavad aset terroriaktid, kuuleksime sellest iga päev ning see kujundaks meie mõtlemist. 

TÄNANE ILM

Allikas: Ilmateenistus

3. Torm murdis metsaomanike pensionisambaid

Tormikahjude likvideerimiseks saavad metsaomanikud taotleda ka toetust, mis ei pruugi siiski kahjusid täielikult katta. Foto: Kaupo Kikkas/RMK

3. juulil, mil Lõuna-Eestit räsisid tugevad tormituuled, hävis hinnanguliselt 300 000 tihumeetrit metsa. Kuna kõigile aladele veel ka pea kaks nädalat hiljem ligi ei pääse, ei tea metsnikud veel kogu kahju, kuid oskavad siiski öelda, et kaotused on suured.

Kui palju torm metsaomanikule kahju tõi, ei sõltu aga ainult sellest, mitu puud langes ja mitu püsti jäi. Oluline on näiteks, kas tuul rebis puu maa seest ühes juurtega või murdus tüvi. Murdunud puust enam väärtuslikku palgimaterjali ei saa, see kõlbab ainult paberiks ja kütteks.

4. Eesti politsei Positivusele: võtke kaasa dokumendid, viige reeglitega kurssi ja positiivseid festivalielamusi

Neile, kes festivalile minna ei plaani, soovitab Läti politsei sõita Eesti või Riia poole Limbaži linna kaudu. Foto: ERR

Täna Lätis, Salacgrivas algavat Positivus festivali külastavatel eestlastel soovitab politsei sekelduste vältimiseks kaasa võtta ID-kaart või pass, järgida kehtivaid reegleid ja hoida oma vara. Festivali ajal on meie politseinikud ööpäevaringselt valmis kaasmaalasi ja Läti kolleege abistama. Kokku on festivali ajal tööl neli Eesti politseinikku, kes töötavad kahes vahetuses.

Arvestada tuleb võimaliku joobekontrollidega nii Eesti kui ka Läti poolel.

5. Täna selgub, kes sõidab Riosse

EOK annab keskpäeval teada, kes sõidavad augusti alguses Brasiiliasse Rio olümpiamängudele Eesti koondislaste nimekirjas.

Rio olümpiamängude osavõtunormi on täitnud 46 Eesti sportlast 13-lt spordialalt.

Plaane nädalavahetuseks? Paksus Margaretas kõlavad viikingite lood

Foto: Hans Splinter/Creative Commons

Teaduspäev, aarded, ekskursioonid, elu-olu - suur viikingite teemaline näitus räägib, millist elu elasid Eesti viikingid ja kuidas olid eestlased viikingite elustiiliga seotud.

Uue näituse avamise puhul toimub Paksu Margareeta sisehoovis täna kell 12.00–17.00 tasuta teaduspäev: "Kas viikingid suudavad meid endiselt üllatada?" Kõnelevad eksperdid Eestist ja Skandinaaviast.

Video: kuidas reageerivad tänapäeva Eesti mehed viikingile, kes küsib neilt teed... hüssi?

Video: Lennusadam

Toimetaja: Greete Palmiste



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: