Analüüs: viimastel aastatel püsib vahistatute hulk Eestis 700 inimese piires ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud.

Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus oli 2013. aastal, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.

Analüüsi järgi viibib kõige enam inimesi vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega.

Keskmine vahistamise kestus eelmisel aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud kolme päeva võrra.

Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud, samas kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk kaks kuud.

Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega ehk eelmisel aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 inimese suhtes.

Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur eelmisel aastal 1056 vahistamistaotlust, millest maakohus rahuldas 96 protsenti ning jättis rahuldamata neli protsenti.

Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad ning vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust.

Üle kahe aasta viibis vahi all 14 inimest, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat.

Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustatavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud.

Üle nelja kuu viibis teise astme kuritegudes eelmisel aastal vahi all 202 kahtlustatavat.

Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud.

Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses eelmisel aastal vahi all 29 alaealist.

Toimetaja: Marek Kuul



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema