Analüüs: viimastel aastatel püsib vahistatute hulk Eestis 700 inimese piires ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud.

Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus oli 2013. aastal, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.

Analüüsi järgi viibib kõige enam inimesi vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega.

Keskmine vahistamise kestus eelmisel aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud kolme päeva võrra.

Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud, samas kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk kaks kuud.

Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega ehk eelmisel aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 inimese suhtes.

Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur eelmisel aastal 1056 vahistamistaotlust, millest maakohus rahuldas 96 protsenti ning jättis rahuldamata neli protsenti.

Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad ning vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust.

Üle kahe aasta viibis vahi all 14 inimest, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat.

Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustatavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud.

Üle nelja kuu viibis teise astme kuritegudes eelmisel aastal vahi all 202 kahtlustatavat.

Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud.

Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses eelmisel aastal vahi all 29 alaealist.

Toimetaja: Marek Kuul



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema