Analüüs: viimastel aastatel püsib vahistatute hulk Eestis 700 inimese piires ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud.

Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus oli 2013. aastal, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ERR.ee-le.

Analüüsi järgi viibib kõige enam inimesi vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega.

Keskmine vahistamise kestus eelmisel aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud kolme päeva võrra.

Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud, samas kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk kaks kuud.

Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega ehk eelmisel aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 inimese suhtes.

Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur eelmisel aastal 1056 vahistamistaotlust, millest maakohus rahuldas 96 protsenti ning jättis rahuldamata neli protsenti.

Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad ning vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust.

Üle kahe aasta viibis vahi all 14 inimest, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat.

Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustatavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud.

Üle nelja kuu viibis teise astme kuritegudes eelmisel aastal vahi all 202 kahtlustatavat.

Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates tänavu 1. septembrist võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud.

Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses eelmisel aastal vahi all 29 alaealist.

Toimetaja: Marek Kuul



Abilinnapea Arvo Sarapuu esitles Tallinna Jäätmekeskuse ostetud uusi prügiautosid.

Kapo pidas prügiäri kriminaalasja raames kinni Arvo Sarapuu

Uuendatud: 18.06 Kaitsepolitsei vabastas Sarapuu vahi alt

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.