Kriminaaluurimise tõttu EIB laenuta jäänud Tallinna Sadam emiteerib võlakirju ({{commentsTotal}})

{{1468572760000 | amCalendar}}
Türgi laevatehases valmiv parvlaev
Türgi laevatehases valmiv parvlaev "Tiiu". Autor/allikas: Tallinna Sadam

Euroopa Investeerimispank ei soovi Tallinna Sadamale seoses kriminaaluurimisega laenu anda, kuid kuna parvlaevade ostuks on raha vaja, emiteerib ettevõte võlakirju.

Tallinna Sadam avaldas täna, et emiteerib septembris 80 miljoni euro eest kümneaastase tähtajaga võlakirju ning allkirjastas lepingu Swedbankiga, kes märgib investorina kogu emissiooni.

Antud finantseerimistehing on Tallinna Sadama jaoks ajaloo suurim. Saadud raha kasutab Tallinna Sadam parvlaevade projekti osaliseks finantseerimiseks.

"Täpset intressi ei saa kahjuks avaldada, aga suures pildis võib öelda, et see oli oluliselt alla 1,5%," ütles Tallinna Sadama finantsjuht Marko Raid.

Tallinna Sadam on uurinud võimalusi ka selle kohta, kas sadama investeeringuid saaksid rahastada Euroopa Investeerimispank (EIB) või Põhjamaade Investeerimispank (NIB), kuid takistuseks on osutunud Ain Kaljuranna ja Allan Kiiliga seotud kriminaaluurimine.

"EIB on finantseerimisest ära öelnud tehinguga seotud kriminaaluurimise tõttu. NIB ei ole veel lõpliku otsust teinud, võib-olla osalevad 2017 või siis mitte," rääkis Raid.

EIB on Euroopa Liidu iseseisev allasutus, mille osanikud on kõik liikmesriigid ja aktsionäride nõukogu koosneb liikmesriikide rahandusministritest.

Riikide toetus annab EIB-le rahaturgudel maksimaalse krediidiriski reitingu (AAA), kus ta saab seetõttu koguda väga suuri summasid soodsate tingimustega. Pank annab omakorda soodsaid laene avaliku huvi projektidele, mis muidu raha ei saaks või peaksid laenama kallimalt.

NIB kuulub Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani riigile. NIB ei anna sooduslaene, vaid ainult turutingimustega pikaajalisi laene.

Türgist ja Poolast tellitud nelja laeva eest on praeguseks ära makstud 80% rahast.

Seni on parvlaevade projekti finantseeritud lühiajaliste laenude ja ettevõtte enda vaba rahavoo arvelt, mis nüüd värske võlakirjaemissiooni abil refinantseeritakse pikaajaliseks.

Kokku on plaanis parvlaevade projektiks pikaajalist laenukapitali kaasata kuni 124 miljonit eurot.

Viimati sõlmis Tallinna Sadam kohaliku pangaga kümneaastase finantseerimislepingu pea kümme aastat tagasi. "Vahepealsetel kriisiaastatel ei ole ükski kohalik pank nii pikaajalist ja fikseeritud intressimarginaaliga finantseerimist meie jaoks sobilikel tingimustel pakkunud," kinnitas Raid.

Järgmisel aastal plaanib sadam refinantseerida võlakirju veelgi suuremas summas ehk kokku 105 miljonit eurot, kui novembris saabuvad kolme võlakirjaemissiooni lunastustähtajad.

Tallinna Sadama prognoositav võlakoormus käesoleva aasta lõpuks on 250 miljonit eurot.

Toimetaja: Oliver Kahu



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: