Holsmer lõpetab Postimehega vaidlemise ({{commentsTotal}})

Remo Holsmer
Remo Holsmer Autor/allikas: ERR/Martin Dremljuga

Tallinna Sadama nõukogu endine esimees Remo Holsmer (RE) leppis kohtukaotusega Postimehele ja ei kavatse vaidlust ringkonnakohtus jätkata.

"Minu jaoks on olulisim, et kohtuvaidluses ajalehega Postimees selgus tõde ja ma tõmban sellele teemale joone alla – Vjatšeslav Leedo kinnitas oma ütlustes kohtus, et mingit hüve või raha küsimist minu poolt pole olnud," ütles Holsmer Delfile.

Holsmeri sõnul ei lähegi juriidika ja tegelik elu teinekord kokku ning ta usub Eesti kohtusüsteemi jätkuvalt edasi.

"Kui Leedol on etteheiteid hangeteprotsessi kohta, siis on ta saanud vastused erinevates kohtuvaidlustes nii Tallinna Sadama kui majandusministeeriumiga. Ühtegi rikkumist pole kümnete esitatud vaidluste peale tuvastatud. Mingi ebamäärase jutu levitamist tema poolt võtan kui kättemaksus selle eest, et praamimonopol on läbi konkurentsi lõhutud," ütles Holsmer ja lisas, et temas süüdlast otsida pole põhjust.

"Kui rääkida kohtuotsusest, siis üllatav on see, et kohus asus positsioonile, et ilma allikata valefaktide esitamine ajalehes ongi aktsepteeritav. Kinnitas ju ainus võimalik allikas - Leedo - kohtus, et mina pole temalt raha küsinud," märkis ta.

Tema sõnul ütlesid ka kaks artiklid kirjutanud reporterit kohtus, et nende allikaks polnud Leedo ja nad isegi ei võtnud temaga oma väidete kontrollimiseks ühendust ning üks reporter kinnitas kohtus, et temal oli sisemine veendumus mitte faktid toonaste lugude kirjutamiseks.

Holsmeri hinnangul läksid ajakirjanikud kellegi pahatahtlikult levitatud laimu ohvriks.

Maakohus Holsmeri hagi ei rahuldanud

17. juunil ei rahuldanud Tartu maakohus Remo Holsmeri hagi Postimehe vastu ja jättis kohukulud tema kanda.

Kohus tõdes, et Holsmeri viidatud esimene väide "Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna "tipptegijat", Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner", ei sisalda väidet, mis puudutaks teda selliselt, nagu ta on hagiavalduses esile toonud.

Kohus märkis ka, et kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et Holsmer oleks raha või toetust küsinud, siis on kohus seisukohal, et Holsmeril ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.

Kohus leidis, et ka teised väited ehk "Kas sina hakkad minu partneriks?" küsinud Leedo ja "Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus ning "põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises", "summa olnud seitsmekohaline“, ei tee samuti viidet Holsmerile.

Kohtu hinnangul olid väited umbisikulised, ei sisaldanud Holsmeri nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut tema kohta.

Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks, märkis kohus.

Täiendavalt märkis kohus, et Postimees andis Holsmerile võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele Holsmer vastanud ei ole ning samuti ei ole Holsmer eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada.

Seega on Holsmer ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste avaldamiseks.

Kohus märkis, et Holsmerile antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga.

Samuti märkis kohus, et Holsmer on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates positsioonides ehk AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmena, riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena ning erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused Postimehe poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.

Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel) kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja hinnangul jätab väljend „lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda teine artikkel ühtegi viidet Holsmerile, tõi kohus esile ja lisas, et artikli seostamiseks konkreetselt tema isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi.

Kohus leidis, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel.

"Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust," märkis maakohus.

Samuti on teises artiklis avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja leiab, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud esimeses artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just temast.

Samas märkis kohus, et laused, millele Holsmer on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt tema nime. "Küll aga võib koostoimes esimese artikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole," sedastas kohus.

Holsmer esitas AS-i Postimees vastu hagi mullu septembris ning taotles tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

"Viitan 4. ja 5. septembril 2015. aastal Postimehes ilmunud lugudele väidetava hüve küsimise kohta Vjatšeslav Leedolt. Kinnitan veelkord, et ei ole küsinud Vjatšeslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed," ütles Holsmer toona ERR.ee-le.

Holsmeri sõnul on ajalehes Postimees ilmunud kahes loos tuginetud anonüümsete allikate väidetele mitte faktidele ning need lood annavad edasi valesid väärtushinnanguid, mis on alusetult heitnud talle varju. Holsmeri hinnangul ei esitanud artikli autorid infot erapooletul või tasakaalukal viisil.

Toimetaja: Marek Kuul



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.

Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.