Mari-Liis Jakobson: Theresa May, Shrek ja Fiona ({{commentsTotal}})

Kui Ühendkuningriigi vastse peaministri Theresa May kuvand on olnud muinajuttudest tuttava kurja kuninganna oma, siis uus välisminister Boris Johnson meenutab pigem sookoll Shreki. Nende poliitiline vastane, Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon on aga võrreldav printsess Fionaga, leiab politoloog Mari-Liis Jakobson oma analüüsis.

BREXIT on märksõna, mis tõenäoliselt 2016. aasta poliitikasuvest ajalukku jäädvustub. Sel nädalal Ühendkuningriigi peaministri vahetusega uue peatüki saanud saaga on omamoodi huvitav peatükk poliitika käsiraamatust praktikule, mis võiks kanda ka pealkirja „Kuidas teha kehva mängu juures head nägu“.

Peatükk 1: Kuidas mitte kõigutada paati niigi tormisel merel

Kolmapäeval ametisse astunud Theresa May oli oma koduparteile ilmselt hea kompromisskandidaat, sest mitte ehk just kõige häälekamalt, kuid siiski Euroopa Liitu jäämist pooldanud poliitikuna saab ta endale lubada oluliselt mõõdukamat otsustamisstiili ning kompromisse. Lahkumise eestkõnelejate nagu Boris Johnsoni või Michael Gove’i jaoks võinuks need tähendada kiiret näokaotust.

Johnson on mingis mõttes anti-May, animafilmidest tuttav lahe sookoll.

May peaministriks saamine võimaldab tooridel usutavalt jätkata mõõduka konservatiivse jõuna ning pakkuda stabiilsust kaoses, mille nad tegelikult ju ka ise tekitasid. Nimelt lubas eelmine peaminister David Cameron taasvalituks osutumisel korraldada Euroopa Liitu jäämise küsimuses referendumi – sellest kõik ju alguse saigi. Ning olukorras, kus ühtäkki avastati, et tegelikult poldudki väga hästi aru saadud, mille üle hääletus käis – ning miljonid palusid uue rahvahääletuse korraldamist – on põhjust kaosest rääkida küll.

Samas pole Theresa May ehk kõige ootuspärasem maineparandaja – läbi aastate on ta briti poliitikute populaarsusküsitlustes võtnud kõrgeid kohti pigem ebapopulaarsuse edetabelites ning saanud külge isegi mitte thatcherliku raudse leedi, vaid pigem muinasjuttudest tuttava kurja kuninganna maine. Tõsi, praeguses olukorras võib vähemalt osa sellest olla ka suhteliselt veenev – siseministrina sai ta palju kajastust näiteks rändepoliitika karmistajana, mis praeguste meeleoludega isegi sobituda võiks.

Peatükk 2: Las igaüks vastutab oma väljaütlemiste eest ise

Omal moel kompromissidest kõnelevad ka värske peaministri vangerdused oma kabinetis. Sellega seonduv põhiline pommuudis puudutas välisministri portfelli, mille sang pisteti pihku liidust lahkumise kampaaniat vedanud Boris Johnsonile.

Johnson on mingis mõttes anti-May. Kui May meediakuvand on kurja kuninganna oma, siis Johnsoni võrdkuju võiks olla Shrek – animafilmidest tuttav lahe sookoll, kes ei hiilga just peenetundelisusega, ent on hoogne ja siiras ning oma kohatule välimusele vaatamata kokkuvõttes igati positiivne kangelane. Ka on Johnson pikalt trooninud poliitikute populaarsus- aga ka tuntusküsitlusi, tehes mõnes neist silmad ette lausa Margaret Thatcherile endale ning eelmisele peaministrile David Cameronile.

Tõsi, välisministri portfelli ulatamist võiks praeguses situatsioonis võrrelda ka kinda heitmisega. Liidust lahkumise kampaanias jagas Johnson lobeda keelega lubadusi selle kohta, kuidas üksi seistes on Ühendkuningriik rahvusvahelisel areenil hoopis mõjukam kui Euroopa Liidu liikmena. Samuti külvas lahkumiskampaania ning referendumi otsus üksjagu pingeid suhetesse Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nüüd tuleb Johnsonil need kastanid ka tulest välja tuua.

Peatükk 3: Suunamuutusega katseta juba valimiste vahel

Pikemas perspektiivis on ehk aga kõige olulisem sisuline kursimuutus, mida Theresa May ametisse astudes lubas. Kui David Cameroni ajal on konservatiivid pigem viljelenud kärpepoliitikat ning rääkinud palju eelarvetasakaalust ja majanduskasvust, siis May ametisse astumise kõne keskendus hoopis töölisklassi elujärje parandamisele ning suurema sotsiaalse õigluse jalule seadmisele.

Ka on Theresa May kabinetivalik oluliselt egalitaarsem kui tooride valitsuses tavapäraselt. Kui enamasti on tooride juhtpoliitikud pärit pigem kõrgematest ühiskonnakihtidest ning hariduse saanud elitaarsetes erakoolides, siis nüüd on tähelepanu saanud ka tema otsus nimetada haridusministriks Justine Greening, kelle haridustee on sarnaselt May endaga kulgenud tavakoolis.

Kursimuutuse põhjusi ei tule kaugelt otsida. Oli ju BREXITi poolt hääletaja ennekõike oma elujärje parandamise lootuse kaotanud tööinimesed ning eks toorid vajasidki teatavat kuvandi värskendust. David Cameroni mulluse valimisvõidu vundament polnud niivõrd kõrge populaarsus ning inimeste usk tema programmi, kuivõrd alternatiivsete kandidaatide – leiboristide ja liberaalide – nõrkus.

Lõppsõna: kes kujuneb raamatu peakangelaeks?

Edasist jääme aga huviga ootama: kuidas õnnestub Mayl rahva tahte elluviimine kompromisside kaudu? Sest poliitiline geniaalsus ei seisne mitte niivõrd selles, et rääkida seda, mida rahvas kuulda tahab, vaid suutlikkuses leida lahendusi, mis on ühtaegu rahva hulgas populaarsed, kuid teisalt ka tõhusalt toimivad. Seda väidet illustreerib kujukalt viis, kuidas populistlikud jõud hakkavad oma populaarsust kaotama nii pea, kui neil tuleb hakata võimuga kaasnevat vastutust kandma.

Huvitav on ka, milliseks kujuneb Theresa May kuvand peaministrina. Iseäranis olukorras, kus tal tuleb rinda pista mitte Johnsoni, vaid ühe teise äärmiselt populaarse poliitiku, Šotimaa esimese ministri Nicola Sturgeoniga. Ja kui leida taas võrdlusi animamaailmast, siis Sturgeon meenutab Shreki abikaasat Fionat, kes oli küll samuti ehk välimuselt sookoll, kuid lisaks toimekusele ja vahetusele, mis iseloomustasid Shreki, oli ta ka taktitundeline. Kindlasti tolle multika kõige positiivsem kangelane.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema