Mari-Liis Jakobson: Theresa May, Shrek ja Fiona ({{commentsTotal}})

Kui Ühendkuningriigi vastse peaministri Theresa May kuvand on olnud muinajuttudest tuttava kurja kuninganna oma, siis uus välisminister Boris Johnson meenutab pigem sookoll Shreki. Nende poliitiline vastane, Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon on aga võrreldav printsess Fionaga, leiab politoloog Mari-Liis Jakobson oma analüüsis.

BREXIT on märksõna, mis tõenäoliselt 2016. aasta poliitikasuvest ajalukku jäädvustub. Sel nädalal Ühendkuningriigi peaministri vahetusega uue peatüki saanud saaga on omamoodi huvitav peatükk poliitika käsiraamatust praktikule, mis võiks kanda ka pealkirja „Kuidas teha kehva mängu juures head nägu“.

Peatükk 1: Kuidas mitte kõigutada paati niigi tormisel merel

Kolmapäeval ametisse astunud Theresa May oli oma koduparteile ilmselt hea kompromisskandidaat, sest mitte ehk just kõige häälekamalt, kuid siiski Euroopa Liitu jäämist pooldanud poliitikuna saab ta endale lubada oluliselt mõõdukamat otsustamisstiili ning kompromisse. Lahkumise eestkõnelejate nagu Boris Johnsoni või Michael Gove’i jaoks võinuks need tähendada kiiret näokaotust.

Johnson on mingis mõttes anti-May, animafilmidest tuttav lahe sookoll.

May peaministriks saamine võimaldab tooridel usutavalt jätkata mõõduka konservatiivse jõuna ning pakkuda stabiilsust kaoses, mille nad tegelikult ju ka ise tekitasid. Nimelt lubas eelmine peaminister David Cameron taasvalituks osutumisel korraldada Euroopa Liitu jäämise küsimuses referendumi – sellest kõik ju alguse saigi. Ning olukorras, kus ühtäkki avastati, et tegelikult poldudki väga hästi aru saadud, mille üle hääletus käis – ning miljonid palusid uue rahvahääletuse korraldamist – on põhjust kaosest rääkida küll.

Samas pole Theresa May ehk kõige ootuspärasem maineparandaja – läbi aastate on ta briti poliitikute populaarsusküsitlustes võtnud kõrgeid kohti pigem ebapopulaarsuse edetabelites ning saanud külge isegi mitte thatcherliku raudse leedi, vaid pigem muinasjuttudest tuttava kurja kuninganna maine. Tõsi, praeguses olukorras võib vähemalt osa sellest olla ka suhteliselt veenev – siseministrina sai ta palju kajastust näiteks rändepoliitika karmistajana, mis praeguste meeleoludega isegi sobituda võiks.

Peatükk 2: Las igaüks vastutab oma väljaütlemiste eest ise

Omal moel kompromissidest kõnelevad ka värske peaministri vangerdused oma kabinetis. Sellega seonduv põhiline pommuudis puudutas välisministri portfelli, mille sang pisteti pihku liidust lahkumise kampaaniat vedanud Boris Johnsonile.

Johnson on mingis mõttes anti-May. Kui May meediakuvand on kurja kuninganna oma, siis Johnsoni võrdkuju võiks olla Shrek – animafilmidest tuttav lahe sookoll, kes ei hiilga just peenetundelisusega, ent on hoogne ja siiras ning oma kohatule välimusele vaatamata kokkuvõttes igati positiivne kangelane. Ka on Johnson pikalt trooninud poliitikute populaarsus- aga ka tuntusküsitlusi, tehes mõnes neist silmad ette lausa Margaret Thatcherile endale ning eelmisele peaministrile David Cameronile.

Tõsi, välisministri portfelli ulatamist võiks praeguses situatsioonis võrrelda ka kinda heitmisega. Liidust lahkumise kampaanias jagas Johnson lobeda keelega lubadusi selle kohta, kuidas üksi seistes on Ühendkuningriik rahvusvahelisel areenil hoopis mõjukam kui Euroopa Liidu liikmena. Samuti külvas lahkumiskampaania ning referendumi otsus üksjagu pingeid suhetesse Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nüüd tuleb Johnsonil need kastanid ka tulest välja tuua.

Peatükk 3: Suunamuutusega katseta juba valimiste vahel

Pikemas perspektiivis on ehk aga kõige olulisem sisuline kursimuutus, mida Theresa May ametisse astudes lubas. Kui David Cameroni ajal on konservatiivid pigem viljelenud kärpepoliitikat ning rääkinud palju eelarvetasakaalust ja majanduskasvust, siis May ametisse astumise kõne keskendus hoopis töölisklassi elujärje parandamisele ning suurema sotsiaalse õigluse jalule seadmisele.

Ka on Theresa May kabinetivalik oluliselt egalitaarsem kui tooride valitsuses tavapäraselt. Kui enamasti on tooride juhtpoliitikud pärit pigem kõrgematest ühiskonnakihtidest ning hariduse saanud elitaarsetes erakoolides, siis nüüd on tähelepanu saanud ka tema otsus nimetada haridusministriks Justine Greening, kelle haridustee on sarnaselt May endaga kulgenud tavakoolis.

Kursimuutuse põhjusi ei tule kaugelt otsida. Oli ju BREXITi poolt hääletaja ennekõike oma elujärje parandamise lootuse kaotanud tööinimesed ning eks toorid vajasidki teatavat kuvandi värskendust. David Cameroni mulluse valimisvõidu vundament polnud niivõrd kõrge populaarsus ning inimeste usk tema programmi, kuivõrd alternatiivsete kandidaatide – leiboristide ja liberaalide – nõrkus.

Lõppsõna: kes kujuneb raamatu peakangelaeks?

Edasist jääme aga huviga ootama: kuidas õnnestub Mayl rahva tahte elluviimine kompromisside kaudu? Sest poliitiline geniaalsus ei seisne mitte niivõrd selles, et rääkida seda, mida rahvas kuulda tahab, vaid suutlikkuses leida lahendusi, mis on ühtaegu rahva hulgas populaarsed, kuid teisalt ka tõhusalt toimivad. Seda väidet illustreerib kujukalt viis, kuidas populistlikud jõud hakkavad oma populaarsust kaotama nii pea, kui neil tuleb hakata võimuga kaasnevat vastutust kandma.

Huvitav on ka, milliseks kujuneb Theresa May kuvand peaministrina. Iseäranis olukorras, kus tal tuleb rinda pista mitte Johnsoni, vaid ühe teise äärmiselt populaarse poliitiku, Šotimaa esimese ministri Nicola Sturgeoniga. Ja kui leida taas võrdlusi animamaailmast, siis Sturgeon meenutab Shreki abikaasat Fionat, kes oli küll samuti ehk välimuselt sookoll, kuid lisaks toimekusele ja vahetusele, mis iseloomustasid Shreki, oli ta ka taktitundeline. Kindlasti tolle multika kõige positiivsem kangelane.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: