Mari-Liis Jakobson: Theresa May, Shrek ja Fiona ({{commentsTotal}})

Kui Ühendkuningriigi vastse peaministri Theresa May kuvand on olnud muinajuttudest tuttava kurja kuninganna oma, siis uus välisminister Boris Johnson meenutab pigem sookoll Shreki. Nende poliitiline vastane, Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon on aga võrreldav printsess Fionaga, leiab politoloog Mari-Liis Jakobson oma analüüsis.

BREXIT on märksõna, mis tõenäoliselt 2016. aasta poliitikasuvest ajalukku jäädvustub. Sel nädalal Ühendkuningriigi peaministri vahetusega uue peatüki saanud saaga on omamoodi huvitav peatükk poliitika käsiraamatust praktikule, mis võiks kanda ka pealkirja „Kuidas teha kehva mängu juures head nägu“.

Peatükk 1: Kuidas mitte kõigutada paati niigi tormisel merel

Kolmapäeval ametisse astunud Theresa May oli oma koduparteile ilmselt hea kompromisskandidaat, sest mitte ehk just kõige häälekamalt, kuid siiski Euroopa Liitu jäämist pooldanud poliitikuna saab ta endale lubada oluliselt mõõdukamat otsustamisstiili ning kompromisse. Lahkumise eestkõnelejate nagu Boris Johnsoni või Michael Gove’i jaoks võinuks need tähendada kiiret näokaotust.

Johnson on mingis mõttes anti-May, animafilmidest tuttav lahe sookoll.

May peaministriks saamine võimaldab tooridel usutavalt jätkata mõõduka konservatiivse jõuna ning pakkuda stabiilsust kaoses, mille nad tegelikult ju ka ise tekitasid. Nimelt lubas eelmine peaminister David Cameron taasvalituks osutumisel korraldada Euroopa Liitu jäämise küsimuses referendumi – sellest kõik ju alguse saigi. Ning olukorras, kus ühtäkki avastati, et tegelikult poldudki väga hästi aru saadud, mille üle hääletus käis – ning miljonid palusid uue rahvahääletuse korraldamist – on põhjust kaosest rääkida küll.

Samas pole Theresa May ehk kõige ootuspärasem maineparandaja – läbi aastate on ta briti poliitikute populaarsusküsitlustes võtnud kõrgeid kohti pigem ebapopulaarsuse edetabelites ning saanud külge isegi mitte thatcherliku raudse leedi, vaid pigem muinasjuttudest tuttava kurja kuninganna maine. Tõsi, praeguses olukorras võib vähemalt osa sellest olla ka suhteliselt veenev – siseministrina sai ta palju kajastust näiteks rändepoliitika karmistajana, mis praeguste meeleoludega isegi sobituda võiks.

Peatükk 2: Las igaüks vastutab oma väljaütlemiste eest ise

Omal moel kompromissidest kõnelevad ka värske peaministri vangerdused oma kabinetis. Sellega seonduv põhiline pommuudis puudutas välisministri portfelli, mille sang pisteti pihku liidust lahkumise kampaaniat vedanud Boris Johnsonile.

Johnson on mingis mõttes anti-May. Kui May meediakuvand on kurja kuninganna oma, siis Johnsoni võrdkuju võiks olla Shrek – animafilmidest tuttav lahe sookoll, kes ei hiilga just peenetundelisusega, ent on hoogne ja siiras ning oma kohatule välimusele vaatamata kokkuvõttes igati positiivne kangelane. Ka on Johnson pikalt trooninud poliitikute populaarsus- aga ka tuntusküsitlusi, tehes mõnes neist silmad ette lausa Margaret Thatcherile endale ning eelmisele peaministrile David Cameronile.

Tõsi, välisministri portfelli ulatamist võiks praeguses situatsioonis võrrelda ka kinda heitmisega. Liidust lahkumise kampaanias jagas Johnson lobeda keelega lubadusi selle kohta, kuidas üksi seistes on Ühendkuningriik rahvusvahelisel areenil hoopis mõjukam kui Euroopa Liidu liikmena. Samuti külvas lahkumiskampaania ning referendumi otsus üksjagu pingeid suhetesse Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nüüd tuleb Johnsonil need kastanid ka tulest välja tuua.

Peatükk 3: Suunamuutusega katseta juba valimiste vahel

Pikemas perspektiivis on ehk aga kõige olulisem sisuline kursimuutus, mida Theresa May ametisse astudes lubas. Kui David Cameroni ajal on konservatiivid pigem viljelenud kärpepoliitikat ning rääkinud palju eelarvetasakaalust ja majanduskasvust, siis May ametisse astumise kõne keskendus hoopis töölisklassi elujärje parandamisele ning suurema sotsiaalse õigluse jalule seadmisele.

Ka on Theresa May kabinetivalik oluliselt egalitaarsem kui tooride valitsuses tavapäraselt. Kui enamasti on tooride juhtpoliitikud pärit pigem kõrgematest ühiskonnakihtidest ning hariduse saanud elitaarsetes erakoolides, siis nüüd on tähelepanu saanud ka tema otsus nimetada haridusministriks Justine Greening, kelle haridustee on sarnaselt May endaga kulgenud tavakoolis.

Kursimuutuse põhjusi ei tule kaugelt otsida. Oli ju BREXITi poolt hääletaja ennekõike oma elujärje parandamise lootuse kaotanud tööinimesed ning eks toorid vajasidki teatavat kuvandi värskendust. David Cameroni mulluse valimisvõidu vundament polnud niivõrd kõrge populaarsus ning inimeste usk tema programmi, kuivõrd alternatiivsete kandidaatide – leiboristide ja liberaalide – nõrkus.

Lõppsõna: kes kujuneb raamatu peakangelaeks?

Edasist jääme aga huviga ootama: kuidas õnnestub Mayl rahva tahte elluviimine kompromisside kaudu? Sest poliitiline geniaalsus ei seisne mitte niivõrd selles, et rääkida seda, mida rahvas kuulda tahab, vaid suutlikkuses leida lahendusi, mis on ühtaegu rahva hulgas populaarsed, kuid teisalt ka tõhusalt toimivad. Seda väidet illustreerib kujukalt viis, kuidas populistlikud jõud hakkavad oma populaarsust kaotama nii pea, kui neil tuleb hakata võimuga kaasnevat vastutust kandma.

Huvitav on ka, milliseks kujuneb Theresa May kuvand peaministrina. Iseäranis olukorras, kus tal tuleb rinda pista mitte Johnsoni, vaid ühe teise äärmiselt populaarse poliitiku, Šotimaa esimese ministri Nicola Sturgeoniga. Ja kui leida taas võrdlusi animamaailmast, siis Sturgeon meenutab Shreki abikaasat Fionat, kes oli küll samuti ehk välimuselt sookoll, kuid lisaks toimekusele ja vahetusele, mis iseloomustasid Shreki, oli ta ka taktitundeline. Kindlasti tolle multika kõige positiivsem kangelane.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.