Kaitseväe ühendatud õppeasutusi juhib uus ülem ({{commentsTotal}})

KVÜÕA hoone Tartus
KVÜÕA hoone Tartus Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Alates tänasest on kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) ülema ülesannetes kolonelleitnant Enno Mõts, senine ülem kolonel Martin Herem suundub kaitseväe peastaabi ülema ametikohale.

Kolonelleitnant Mõts alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal. Ta on lõpetanud riigikaitse akadeemia kaitseväe õppesuuna, Balti kaitsekolledzi vanemstaabiohvitseride kursuse ning täiendanud end USA maaväe suurtükiväekoolis.

2011. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistrikraadi sotsioloogias. Aastatel 2005-2012 teenis kolonelleitnant Mõts KVÜÕA-s, sealhulgas taktika õppetooli ülemana. Tema sulest on ilmunud "Eesti kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused", mis on KVÜÕA-s maaväeohvitseridele taktika ja staabitöö õpetamisel oluline õppematerjal.

Ta on osalenud välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas kontingendi vanemana. Alates 2012. aastast oli Mõts Kirde kaitseringkonna ning alates 2014. aastast Lõuna kaitseringkonna ülem. 2015. aastast on kolonelleitnant Mõts olnud kaitseväe peastaabi nõunik doktriinide alal.

KVÜÕA senine ülem kolonel Martin Herem suundub kaitseväe peastaabi ülema ametikohale. Kolonel Heremi teenistus kaitseväes algas aastal 1996 Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis.

Ta on lõpetanud Eesti riigikaitse akadeemia, KVÜÕA keskastmekursuse ja Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja kõrgema juhtimiskursuse. 2002. aastast sai kolonel Heremist KVÜÕA õppejõud ning hiljem taktika õppetooli ülem.

2012. aastast on kolonel Herem olnud KVÜÕA ülema asetäitja ning alates 2013. aastast kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: