Viimastel aastatel on Prantsusmaal toimunud üle kümne terrorirünnaku ({{commentsTotal}})

{{1468577167000 | amCalendar}}

Viimase paari aasta jooksul on Prantsusmaal toimunud üle kümne terrorirünnaku, sealhulgas pussitamised, tulistamised, sõidukitega rammimised ja enesetaputerroristide poolt sooritatud pommirünnakud. Prantsusmaa ajaloo kõige ohvriterohkem terrorirünnak leidis aset eelmisel aastal ööl vastu 14. novembrit, kui kuues koordineeritud rünnakus sai surma ligi 130 ning vigastada üle kolmesaja inimese.

11. - 22. märts 2012

11. - 22. märtsil aastal 2012 toimusid Toulouse'is ja Montauban'is tulistamised, milles tapeti seitse inimest, sealhulgas ka kolm koolilast.

21.-22. detsember 2014

Alates 2014. aastast on terrorirünnakud Prantsusmaal sagenenud. Terroristid on sõidukitega inimesi ramminud varemgi. Esimesed säärased juhtumid leidsid aset 2014. aastal jõulude eel, Dijoni's ja Nantes'is, ajades alla ühel päeval 10 ja teisel 11 inimest. Hukkus üks inimene.

7.-9. jaanuar 2015

Aasta hiljem, 7. jaanuaril, ründasid relvastatud mehed Pariisis asuvat Prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo peakontorit, kus tapsid 12 inimest ning vigastasid veel seitset.

13.-14. november 2015

Eelmisel aastal, ööl vastu 14ndat novembrit toimus Prantsusmaa ajaloo kõige verisem terrorirünnak. Terroristid avasid tule mitmes Pariisi kesklinna kohvikus ja Bataclani kontserdimajas, Pariisi põhjaosas asuva jalgpalli-staadioni juures korraldati mitu enesetapurünnakut. Staadionil käis parasjagu Prantsusmaa ja Saksamaa sõpruskohtumine jalgpallis ning seda vaatasid pealt ka Prantsusmaa president François Hollande ning Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Tol ööl sai surma ligi 130 inimest ning vigastada üle kolmesaja.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: