Obama: rasside vastandumise asemel tuleks üksteist ära kuulata ({{commentsTotal}})

Barack Obama
Barack Obama Autor/allikas: AFP/Scanpix

Politsei ja mustanahaliste kogukonnad peaksid kokku hoidma ning vältima suhtumist meie versus nemad, rääkis USA president Barack Obama hiljutiste tulistamiste ja meeleavalduste valguses koos telekanaliga ABC News korraldatud foorumil.

Obama sõnul ei taha ta, et terve põlvkond noori inimesi kasvaks üles mõeldes, et nad ei saa politseid usaldada. Teiseltpoolt ei soovi ta ka seda, et politseinikud tunneksid ohtu lisaks kurjategijatele ka neid umbusaldavate kogukondade poolt, vahendas BBC.

"Keegi meist ei tohi endasse sulguda ja nurka pugeda, vaid peame kokku tulema ja üksteist kuulama," lausus ta.

Obama ütles, et tunneb kaasa politseivägivalla ohvritele, kuid tõi välja, et ka politseinike töö on keeruline. Ta märkis, et afroameerika kogukonnas tuleb tapmisi ette üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini.

"Me ei saa seda koormat ainult politsei õlule panna. Vaja on ka investeeringuid neisse kogukondadesse," lausus USA riigipea ja lisas, et kriitilisus politsei suhtes ei välista samal ajal nende toetamist.

Dallases hukkus nädal aega tagasi rassilise politseivägivalla vastasel meeleavaldusel viis inimest, kui snaiper avas nende pihta tule.

Toimetaja: Karin Koppel



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: