Erle Loonurm: prantslased ei vaju enam leina, vaid nõuavad riigijuhtidelt vastuseid ja tegusid ({{commentsTotal}})

Inimesed on kogunenud 15. juulil, Nice'i terrorirünnakule järgnenud päeval, rannapromenaadile vaatama veoautot, mida terrorist rünnakuks kasutas.
Inimesed on kogunenud 15. juulil, Nice'i terrorirünnakule järgnenud päeval, rannapromenaadile vaatama veoautot, mida terrorist rünnakuks kasutas. Autor/allikas: Anne-Christine Poujoulat/AFP/Scanpix

"Esimesed reaktsioonid pärast traagilisi sündmusi Prantsusmaal on võtnud poliitilise suuna. Ühiskond on küll šokis, aga enam ei ole juttu kurbusest või leinast, nagu pärast Charlie Hebdo sündmusi. Pilgud on koheselt pööratud valitsuse ja presidendi tegematajätmistele," kirjutab Prantsusmaal elav ajakirjanik Erle Loonurm oma kommentaaris.

Eile öösel Nice’is aset leidnud rünnak Prantsusmaa tähtsaimal rahvuspühal on uus otsene ja loomulikult ka sümboolse kõlapinnaga rünnak Prantsusmaa vastu. Järjekordne must päev Prantsusmaa ajaloos, mis leiab aset kõigest poolteist aastat pärast Charlie Hebdod, 8 kuud pärast 13. novembrit ja ligi 4 kuud pärast Brüsseli rünnakut.

President Hollande’i väljakuulutatud eriolukorda, mis pidi lõppema 26. juulil, on pikendatud kolme kuu võrra. Välja on kuulutatud ka kolmepäevane lein: nii pikka leinaperioodi pole riigi lähiajaloos varem olnud ja tegemist on juba kolmanda leinaajaga pooleteise aasta jooksul.

Konkreetsed küsimused ja kriitika

Esimesed reaktsioonid pärast traagilisi sündmusi on võtnud poliitilise suuna. Ühiskond on küll šokis, aga enam ei ole juttu kurbusest või leinast, nagu pärast Charlie Hebdo sündmusi. Pilgud on koheselt pööratud valitsuse ja presidendi tegematajätmistele. Inimeste kannatus on viidud viimase piirini: riigilt oodatakse ilmselgelt efektiivsemat tegevust terrorismilaine peatamiseks.

Seatakse kahtluse alla valitsuse terrorismivastane poliitika ning rahvas tahab vastuseid oma küsimustele: kui palju on veel vaja rünnakuid, et rahva turvalisus ja julgeolek oleks tagatud; kuidas on üldse võimalik, et Prantsusmaa tähtsaimal riiklikul pühal – hetkel mil on kogunenud niivõrd suur hulk rahvast, et koos pidutseda – saab üldse üks veoauto sõita rannapromenaadil rahva hulka. Arvestades üldist olukorda riigis peaks inimeste arvates selline stsenaarium välistatud olema.

Ekspertide hinnangul on Prantsusmaa jätkuvalt terroristide tegevusest ühe sammu võrra maas ja vaatamata riigi jõupingutustele rahva turvalisuse tõstmiseks tuleb tunnistada, et Prantsusmaal ei ole hetkel selget vastust ja mõjuvat vastulööki äärmusrühmituse ISIS tegevusele. Seda ilmestab ka fakt, et rünnaku taga oleva prantsuse-tuneesia päritolu mehe nimi ei figureerinud mitte üheski Prantsusmaa politsei või terrorismivastaste jõudude mustas nimekirjas.

Sotsiaalne meedia ja rahva solidaarsus

Teine märksõna, mis täna ennast selgelt ilmutab, on sotsiaalmeedia üha suurenev roll kriisiolukordades. Nagu võis täheldada juba 13. novembri traagiliste sündmuste ajal, ilmestab rahva hulgas tõusvat solidaarsust ja ühtsustunnet aktiivsus sotsiaalmeedias.

Twitteris on tänasest ööst avatud konto RecherceNice, mille abil loodetakse võimalikult kiiresti ühendust saada kadunud inimestega. Tegemist on samalaadse nähtusega nagu 13. novembril Pariisis alguse saanud Twitteri konto PortesOuvertes – Avatud uksed. Kusjuures väga paljud inimesed avasid ka möödunud ööl on oma kodu uksed, et vastu võtta neid, kes end tänaval rünnakute ajal ja järel ohus tundsid või kes mingil põhjusel oma koju sisse ei saanud.

Samuti suudeti näiteks tänu Facebook’is massiliselt jagatud otsimiskuulutusele üles leida 8-kuune laps, kelle vanemad massiliikumise kaoses silme alt kaotasid.

Toimetaja: Rain Kooli



Ott TänakOtt Tänak
Lappi kerkis Soomes liidriks, Tänak lähenes Sordole

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 17:50 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.