Kruuse vaidlusi tekitanud toetuskavast: väikeste piimatootjate olukord ongi raskem ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Mitmed suuremad piimatootjad pole rahul maaeluministeeriumi plaaniga, millega jagatakse raha väiksematele farmidele. Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et väiketootjate olukord ongi raskem ning neid aidatakse rohkem ka Euroopa tasemel.

Ministeerium avaldas mõned päevad tagasi, et järgmisel aastal tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmides toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni ning toetus seatakse sisse ka 101-400 piimalehmaga farmidele.

See tähendab, et kui farmis juhtub olema 401 piimalehma, jääb ettevõte toetuseta. Mõned suurtootjad peavad sellist korraldust ebaõiglaseks.

Kruuse rääkis ERR-i uudisteportaalile, et esialgu oli kaalumisel ka plaan maksta toetust laiemalt - kuni 100-pealistele farmidele 150 eurot piimalehma kohta ja suurematele 90 eurot lehma kohta. Ministri sõnul ei olnud põllumajandussektori esindusorganisatsioonid sellest aga huvitatud.

Samuti toonitas Kruuse, et väiketootjate olukord ongi keerulisem ning väike- ja keskmised ettevõtted saavad rohkem abi ka Euroopa tasandil.

"Kuni 400-pealistes karjades on vähenemine toimunud kõige jõulisemalt ja see näitab ka vajadust täiendavat toetust sinna maksta," ütles minister. "Hinnasurve alla satuvad kindlasti esialgu kõige väiksemad. Vaatame näiteks kokkuostuhindasid. See paistab igalt poolt silma, sest nad ei oma nii suurt turujõudu ja võimekust."

Kruuse: kunstlik jagunemine oleks pettus

Kruuse hoiatas, et kui suuremad farmid peaksid hakkama toetusraha saamiseks end kunstlikult tükeldama, siis selline tegevus paistab silma.

"Küsimus on täna selles, kas keegi tahaks Eesti ja Eurooppa maksumaksjat petta. Kõik need meetmed on ju mõeldud sisuliselt, mitte näiliselt [tingimuste täitmiseks]," ütles ta.

"Kui keegi tahab luua näilise situatsiooni, jagada suured karjad väikesteks, siis see paistab silma, ja minu arvates me sellist tegevust ei peaks tolereerima," rõhutas Kruuse.

"Me peaksime ikkagi lähtuma reaalsest elust ja olukorrast. Aastate jooksul on välja kujunenud teatud karja struktuur ning üks suur kari ei saa ühtäkki kohe muutuda pisikeseks, kui selgub, et pisikesed saavad toetust," märkis minister.

Kruuse lisas ka, et antud kava pole ainus toetus, mis ministeeriumil plaanis on. "Suurtootjad ei jää toetusest ilma, sest me oleme plaaninud järgmise aasta eelarvest 4,6 miljonit eurot ning samal ajal otsime ka selle aasta eelarvest vahendeid."

Välistatud pole siiski, et toetusskeem veel muutub. Järgmise nädala teisipäevaks kutsus Kruuse kokku põllumajandusorganisatsioonide ümarlaua. "Kui esindusorganisatsioonide seisukoht on muutunud, tuleb küsimus uuesti üle arutada."

Ühistutoetuse eest peaksid tootjad saama tehase

Valitsus on lubanud anda aastani 2020 15 miljonit eurot ühistulise piimatootmise toetuseks. Toetust saab projektile ligi pooles ulatuses, kogu investeeringu maht peab olema vähemalt 37,5 miljonit eurot.

Kruuse ei näe praegu vajadust seda summat suurendada. "Kui me räägime konkreetsest määrusest, siis seal me piirdume selgelt 15 miljoniga," kinnitas ta.

"Samas me ei saa välistada, et nii mõnigi teine sektor veel selle perioodi jooksul tahaks ka rakendada sedasorti ettevõtmist. See võib puudutada seakasvatajaid või teraviljakasvatajaid."

Kruuse sõnul peaks 15 miljonit eurot andma võimaluse panna Eestis püsti üks korralik tehas. "Oleks väga oluline, et põllumehed oleksid ise oma piima peremehed ja suudaksid teha koostööd sellisel tasemel, et nad saaksid ühel hetkel ise tööstuse omanikuks."

Toimetaja: Oliver Kahu



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: