Eamets: järgmistel aastatel nii head maksukasvu kui seni tõenäoliselt ei tule ({{commentsTotal}})

Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets
Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Panga juures tegutseva sõltumatu eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ütles Aivar Sõerdi eelarvetasakaalu kommentaaride kohta, et seni on Eesti eelarvetingimusi täitnud eeskujulikult, kuid nõustus, et järgmistel aastatel maksulaekumistega nii hästi enam ei lähe.

"Seni on üle ootuste hästi seda struktuurse tasakaalu tingimust täidetud," ütles Eamets ERR-i uudisteportaalile.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) avaldas sel nädalal kahtlust, kas valitsus suudab kinni pidada eelarve koostamisel prioriteetseks nimetatud struktuurse tasakaalu põhimõttest. Tema sõnul on riik juba taganenud varasemast ülejäägi eesmärgist ning samuti loobunud eesmärgist taastada Eesti reservid kriisieelsel tasemel.

"Praegu ei saa väga kriitiline olla selle koha pealt. Tagasivaates ma sellega kindlasti ei nõustu, aga mida tulevik toob, seda keegi veel ei tea," märkis Eamets.

Ka Eesti Panga ökonomist Mari Pärnamäe ütles, et järgmistel aastatel muutub eelarvetasakaalu saavutamine aina keerulisemaks, sest ettevaates aeglustub maksurikas palga- ja tarbimise kasv, mis viimastel aastatel on aidanud riigikassat täita.

"Jah. Nii hästi kui siiamaani tõenäoliselt ei lähe. Väga optimistlikku maksukasvu nagu meil on siiamaani olnud ei saa tulevikus prognoosida, see on loogiline. Sellega saab ainult nõustuda," ütles Eamets.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: