ÜRO peasekretär kutsus üles terrori vastu võitlema ({{commentsTotal}})

{{1468596968000 | amCalendar}}

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon mõistis reedel hukka Prantsusmaal Nice'is korraldatud terroriakti ja kutsus üles suurematele jõupingutusele võitluses vägivaldse äärmusluse ja terrorismi vastu.

Ban "toetab kindlalt Prantsuse valitsust ning selle rahvast, kes seisavad antud ohuga silmitsi ning rõhutab vajadust suurendada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi võitluses terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu," seisis ÜRO avalduses.

Prantsusmaa lõunaosas Nice'is hukkus neljapäeva õhtul 84 inimest, kui veok sõitis Bastille' päeva tähistanud rahva hulka.

Ban väljendas ohvritele oma kaastunnet pärast säärast "jubedat tegu" ning soovis kiiret paranemist kõigile kannatanutele.

Peasekretär väljendas ka soovi, et "kõik veretöö eest vastutavad isikud tuvastatakse kiiresti ja tuuakse kohtu ette".

ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis neljapäeval rünnaku hukka kui "barbaarse ja argpüksliku terroriakti".

Julgeolekunõukogu esimees Koro Bessho ütles, et terrorism on üks tõsisemaid ohte maailmarahule.

Rünnaku on hukka mõistnud teisedki maailma poliitikud ja riigitegelased, kes avaldavad solidaarsust prantsuse rahvaga. Teiste hulgas väljendas oma solidaarsust Londoni moslemist linnapea Sadiq Khan.

"Me oleme ühendatud ka oma pühendumises selliste haigete ja kurjade üksikisikute väljajuurimisele ja kõrvaldamisele, kes püüavad lõhestada meid selliste argpükslike terroritegudega. Nad ei võida," ütles Khan.

"Saksamaa seisab Prantsusmaa kõrval nende võitluses terrorismiga koos paljude, paljude teistega ja ma olen väga kindel, et hoolimata paljudest raskustest me võidame selle võitluse," kommenteeris ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Tegemist oli kolmanda suure terrorirünnakuga Prantsusmaal vähem kui 18 kuu jooksul.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: