Eestlane Nice'is: kõige hullem oli teadmatus ({{commentsTotal}})

Rünnaku ajal viibis Nice's mitmeid Eestist pärit inimesi, kes olid kogunenud promenaadile ilutulestikku vaatama või linna Prantsusmaa iseseisvuspäeva tähistama. Samuti Nice'is viibinud ettevõtte Fortumo PR- ja turundusjuhi Mattias Liivaku sõnul oli kõige hullem teadmatus.

"Me olime tolleks hetkeks, kui inimesed jooksma hakkasid, vanalinnas ja esialgu oli kõik rahulik. Me ootasime ühes toitlustusasutuses söögijärjekorras ja järsku hakkasid inimesed mõlemalt poolt meie suunas jooksma. Siis me hakkasime ka jooksma, läksime ühte kõrvalasuvasse baari, kus uksed suleti ja kus me ootasime umbes järgmised tund aega ja kontrollisime sotsiaalmeedia ja uudiste vahendusel, mis toimub," kirjeldas Liivak "Aktuaalsele kaamerale".

"Kõige hullem oli teadmatus. Esimesed pool tundi pärast neid sündmusi ei olnud üldse aru saada, mis juhtunud oli. Me eeldasime, et oli mingi rünnak toimunud, aga see, mis selle asja sisu on, palju ründajaid on, ei olnud absoluutselt teada. Seal baaris valdas hirmu- ja teadmatusetunne," lisas ta.

"Ma olin seal täiesti keskel. Ma hakkasin jalgrattaga kesklinnast sõitma. Sõites mööda promenaadi, nägin teel palju laipu lebamas. Inimesed jooksid laiali, nutsid. See juhtus viis minutit pärast seda, kui furgoonauto sõitis rahva sekka. Ma napilt pääsesin. Me sõitsime tagasi ja siis algas kesklinnas tulistamine. Kõik turistid, kõik inimesed tulid tänavatele, teed olid liiklusele suletud. 30 kiirabi võib-olla ja 20 politseiautot ei jõudnud alguses jooksva rahvamassi tõttu abivajajateni," rääkis veel üks sündmuskohal viibinu.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia mentor Fred Moritz kirjeldas, et promenaadil valitses massipaanika.

"Me otsustasime, et me läheme vanalinna kaudu peatänavale. Ühel hetkel, kui me olime just peatänavaga liitumas, jooksis tohutu rahvamass meie poole. See oli täpselt ümber nurga, kust tulid need inimesed ja tulid massiliselt koos. See oli selline massipaanika, mis meid kõiki tänava peal sel hetkel üle võttis ja me ei osanud mitte midagi muud teha, kui lihtsalt nende inimestega kaasa joosta," rääkis ta.

"Üldiselt kui tänaval kõndida, siis kõik tundub väga-väga tavaline. Inimesed siiski teevad oma igapäevaseid tegevusi. Üks asi, mida võib tähele panna, on see, et kõrgendatud on järelevalve. Tänava peal on näha politseinikke ja kaitsemundrites mehi patrullimas. Võrreldes eilsega on neid inimesi palju rohkem patrullimas," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema