Eestlane Nice'is: kõige hullem oli teadmatus ({{commentsTotal}})

Rünnaku ajal viibis Nice's mitmeid Eestist pärit inimesi, kes olid kogunenud promenaadile ilutulestikku vaatama või linna Prantsusmaa iseseisvuspäeva tähistama. Samuti Nice'is viibinud ettevõtte Fortumo PR- ja turundusjuhi Mattias Liivaku sõnul oli kõige hullem teadmatus.

"Me olime tolleks hetkeks, kui inimesed jooksma hakkasid, vanalinnas ja esialgu oli kõik rahulik. Me ootasime ühes toitlustusasutuses söögijärjekorras ja järsku hakkasid inimesed mõlemalt poolt meie suunas jooksma. Siis me hakkasime ka jooksma, läksime ühte kõrvalasuvasse baari, kus uksed suleti ja kus me ootasime umbes järgmised tund aega ja kontrollisime sotsiaalmeedia ja uudiste vahendusel, mis toimub," kirjeldas Liivak "Aktuaalsele kaamerale".

"Kõige hullem oli teadmatus. Esimesed pool tundi pärast neid sündmusi ei olnud üldse aru saada, mis juhtunud oli. Me eeldasime, et oli mingi rünnak toimunud, aga see, mis selle asja sisu on, palju ründajaid on, ei olnud absoluutselt teada. Seal baaris valdas hirmu- ja teadmatusetunne," lisas ta.

"Ma olin seal täiesti keskel. Ma hakkasin jalgrattaga kesklinnast sõitma. Sõites mööda promenaadi, nägin teel palju laipu lebamas. Inimesed jooksid laiali, nutsid. See juhtus viis minutit pärast seda, kui furgoonauto sõitis rahva sekka. Ma napilt pääsesin. Me sõitsime tagasi ja siis algas kesklinnas tulistamine. Kõik turistid, kõik inimesed tulid tänavatele, teed olid liiklusele suletud. 30 kiirabi võib-olla ja 20 politseiautot ei jõudnud alguses jooksva rahvamassi tõttu abivajajateni," rääkis veel üks sündmuskohal viibinu.

Euroopa Innovatsiooniakadeemia mentor Fred Moritz kirjeldas, et promenaadil valitses massipaanika.

"Me otsustasime, et me läheme vanalinna kaudu peatänavale. Ühel hetkel, kui me olime just peatänavaga liitumas, jooksis tohutu rahvamass meie poole. See oli täpselt ümber nurga, kust tulid need inimesed ja tulid massiliselt koos. See oli selline massipaanika, mis meid kõiki tänava peal sel hetkel üle võttis ja me ei osanud mitte midagi muud teha, kui lihtsalt nende inimestega kaasa joosta," rääkis ta.

"Üldiselt kui tänaval kõndida, siis kõik tundub väga-väga tavaline. Inimesed siiski teevad oma igapäevaseid tegevusi. Üks asi, mida võib tähele panna, on see, et kõrgendatud on järelevalve. Tänava peal on näha politseinikke ja kaitsemundrites mehi patrullimas. Võrreldes eilsega on neid inimesi palju rohkem patrullimas," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: