Brexitiga kasvas Euroopas järsult toetus EL-ile ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu lipp Londonis.
Euroopa Liidu lipp Londonis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopas on toetus Euroopa Liidule pärast Suurbritannia referendumil langetatud lahkumisotsust järsult tõusnud, ilmnes reedel avaldatud Prantsuse arvamusuuringust.

Ühendkuningriigi referendumijärgse kriisiga seoses oli kuues Euroopa riigis korraldatud küsitluse kohaselt hoogsalt kasvanud nende inimeste hulk, kelle hinnangul on EL-i kuuluda parem kui sellest väljaspool olla.

"Kodanikud reageerivad nii arvatavale mõjule, mida Brexit avaldab Euroopa projektile ja nende enda riigi majandusele, kuid see väljendab ka nende enda suhet EL-i," märkis IFOP.

Prantsusmaal oli toetus Euroopa Liidule kasvanud 2014. aastaga võrreldes 19 protsenti 67 protsendile, Saksamaal 18 protsenti 81 protsendile, Itaalias neli protsenti 59 protsendile, Hispaanias üheksa protsenti 81 protsendile ja Belgias 10 protsenti 75 protsendile.

Poolas eelistas EL-i kuulumist mittekuulumisele 89 protsenti, kuid seal varem sellist küsitlust ei ole korraldatud.

Peegeldades kasvavat toetust EL-ile, arvas 55 protsenti sakslastest, 53 protsenti prantslastest ja 51 protsenti hispaanlastest, et lahkumiskõnelustel ei peaks Suurbritanniale mingeid järeleandmisi tegema.

Itaalias ja Belgias oli vastav näitaja 47 protsenti ning Poolas vaid 27 protsenti.

Kõigis kuues riigis toetaks referendumil enamus EL-i jäämist.

IFOP küsitles igas kuues riigis tuhandet inimest.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: