Arpo: täielikult pole võimalik terroriakte välistada ühegi turvameetmega ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo tõdes, et mistahes turvameetmetega pole võimalik terroriakte täielikult välistada.

Arpo rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et see, milliseid turvameetmeid on ühiskond valmis aktsepteerima, on ennekõike ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Ta lisas, et julgeolekuasutused saavad tegutseda nende võimaluste piires - nii ressursi kui ka õiguslike vahendite mõttes -, mis neile on antud.

Tema sõnul on eemalt vaadatuna keeruline öelda, kas Prantsuse päästjad ja politsei tegid Nice'is juhtunu puhul kõik õigesti. "Aga kindlasti pole meil põhjust kahelda oma Prantsuse kolleegide professionaalsuses. Seda näitab kas või hiljuti lõppenud jalgpalli EM Prantsusmaal, kus tegelikult ei toimunud ühtki terroriakti, ja ilmselt mitte seetõttu, et terroristidel polnud soovi neid läbi viia, vaid pigem ikkagi seepärast, et neid suudeti edukalt ennetada ja erinevate meetmetega ära hoida," rääkis ta.

Arpo sõnul ei ole igat terroriakti mõtet tingimata seostada mõne suurema terroriorganisatsiooniga, kuigi seda ei saa ka välistada. "Aga tõsi on see, et alati üksiküritajate tegevust on raskem ennetada, kas või juba sellepärast, et nad ei räägi sellest kellelegi, nende tegevusest pole praktiliselt võimalik midagi enne teada saada, kui nad juba tegutsema asuvad," ütles ta.

Arpo kinnitas, et Euroopa julgeolekuteenistustel on pikk kogemus terrorismiga võitlemisel ja kõikidest kogemustest õpitakse ning seda tegevust muudetakse tõhusamaks.

"Võimalik, et tehakse ka ettepanekuid teatud täiendavat turvameetmete rakendamiseks, mis ei tähenda ainult julgeolekuasutuste tööd, vaid ka võib-olla ühiskonna poolt leppimist teatud piirangutega, teatud ebamugavustega nagu me näiteks juba lennujaamades turvakontrollis peame läbima. See on ühiskonna kokkuleppe küsimus, milliseid meetmeid ollakse valmis vastu võtma ja rakendama," selgitas ta.

Lõuna-Prantsusmaal Nice'is hukkus neljapäeva õhtul 84 inimest, kui rahvuspüha tähistanud inimeste hulka sõitis veoauto. Välisministeeriumi andmetel on ka vähemalt kolm Eesti kodanikku vigastada saanud.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: