Arpo: täielikult pole võimalik terroriakte välistada ühegi turvameetmega ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo tõdes, et mistahes turvameetmetega pole võimalik terroriakte täielikult välistada.

Arpo rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et see, milliseid turvameetmeid on ühiskond valmis aktsepteerima, on ennekõike ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Ta lisas, et julgeolekuasutused saavad tegutseda nende võimaluste piires - nii ressursi kui ka õiguslike vahendite mõttes -, mis neile on antud.

Tema sõnul on eemalt vaadatuna keeruline öelda, kas Prantsuse päästjad ja politsei tegid Nice'is juhtunu puhul kõik õigesti. "Aga kindlasti pole meil põhjust kahelda oma Prantsuse kolleegide professionaalsuses. Seda näitab kas või hiljuti lõppenud jalgpalli EM Prantsusmaal, kus tegelikult ei toimunud ühtki terroriakti, ja ilmselt mitte seetõttu, et terroristidel polnud soovi neid läbi viia, vaid pigem ikkagi seepärast, et neid suudeti edukalt ennetada ja erinevate meetmetega ära hoida," rääkis ta.

Arpo sõnul ei ole igat terroriakti mõtet tingimata seostada mõne suurema terroriorganisatsiooniga, kuigi seda ei saa ka välistada. "Aga tõsi on see, et alati üksiküritajate tegevust on raskem ennetada, kas või juba sellepärast, et nad ei räägi sellest kellelegi, nende tegevusest pole praktiliselt võimalik midagi enne teada saada, kui nad juba tegutsema asuvad," ütles ta.

Arpo kinnitas, et Euroopa julgeolekuteenistustel on pikk kogemus terrorismiga võitlemisel ja kõikidest kogemustest õpitakse ning seda tegevust muudetakse tõhusamaks.

"Võimalik, et tehakse ka ettepanekuid teatud täiendavat turvameetmete rakendamiseks, mis ei tähenda ainult julgeolekuasutuste tööd, vaid ka võib-olla ühiskonna poolt leppimist teatud piirangutega, teatud ebamugavustega nagu me näiteks juba lennujaamades turvakontrollis peame läbima. See on ühiskonna kokkuleppe küsimus, milliseid meetmeid ollakse valmis vastu võtma ja rakendama," selgitas ta.

Lõuna-Prantsusmaal Nice'is hukkus neljapäeva õhtul 84 inimest, kui rahvuspüha tähistanud inimeste hulka sõitis veoauto. Välisministeeriumi andmetel on ka vähemalt kolm Eesti kodanikku vigastada saanud.

Toimetaja: Merili Nael



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: