Gülen eitab seotust Türgi riigipöördekatsega ({{commentsTotal}})

Fethullah Gülen 2013. aastal.
Fethullah Gülen 2013. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA-s paguluses elav vaimulik ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani üks peamisi vastaseid Fetullah Gülen eitas seotust riigipöördekatsega ja mõistis selle teravalt hukka.

"Inimesele, kes on viimase viie kümnendi jooksul elanud üle arvukalt sõjaväelisi riigipöördeid, on iseäranis solvav, kui teda süüdistatakse seotuses säärase katsega. Eitan sääraseid süüdistusi kategooriliselt," ütles Gülen BNS-i teatel ööl vastu laupäeva. "Mõistan Türgi riigipöördekatse teravalt võitma. Valitsus peab tulema võimule vabadel ja õiglastel valimistel, mitte jõuga."

"Palvetan Türgi, Türgi kodanike ja kõigi praegu Türgis viibivate inimeste eest, et see olukord kiiresti ja rahumeelselt laheneks," ütles vaimulik, keda Türgi president süüdistas seotuses riigipöördekatsega.

Güleni näol on tegu Erdogani kunagise liitlasega

Erdogan pidas Gülenit omal ajal oma liitlaseks, seejärel rivaaliks ning viimasel ajal on president süüdistanud vaimulikku riigipöördekatse ette valmistamises, kirjutavad BBC ja Haaretz.

Güleni juhitud liikumine Hizmet (Teenistus) toetas kunagi Erdogani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võimuletulekut.

Alates 1999. aastast on Gülen omal algatusel aga eksiilis viibinud ning elab praegu USA-s Pennsylvania osariigis. Tema islamifilosoofilisel liikumisel on aga miljoneid järgijaid ning organisatsioonil on järgijad näiteks ka koolides,
meediaväljaannetes ja finantsinstitutsioonides ning seetõttu on Hizmet ka USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) tähelepanu jälginud.

Erdogani ja Güleni suhted muutusid teravaks pärast seda, kui viimane süüdistas Erdogani suurenevas autoritarismis ja korruptsioonis. Erdogan asus seejärel Hizmeti järgijaid riigistruktuuridest ja meediast eemale tõrjuma ja väitis, et
viimased on loonud "paralleelse riigi", et seaduslik võim kukutada.

Riigipöörajate väidetav liider kolonel Muhharem Kose saadeti omal ajal erru Güleni toetamises süüdistatuna.

Sõltumata sellest, kui tõsiseltvõetavad täna esitatud süüdistused on, on riigipöörde ja Güleni seoses kerkinud esile kaks olulist küsimust: 1. Kuidas reageerib Washington sellele, et USA-s elab isik, keda liitlasriigi president süüdistab
riigipöördekatses? ja 2. Milline saatus tabab neid Türgis elavaid inimesi, kes on Güleni õpetust järginud?

Riigipöördekatse kukkus ilmselt läbi, surma on saanud vähemalt 60 inimest

Türgi relvajõud teatasid reede õhtul, et on haaranud riigis võimu, kuid valitsuse esindajad eitasid neid väiteid algusest peale. Plahvatusi ja tulistamist on olnud nii Ankaras kui ka Istanbulis.

Vahepeal avalikkusega mobiiltelefoni ekraani kaudu rääkinud president Erdogan jõudis hiljem Istanbuli ning suhtles Atatürgi lennujaamas rahvaga, kes olid tema toetuseks tänavatele tulnud.

Kuigi olukord on veel väga segane, on riigipöördekatse ilmselt läbi kukkunud ning valitsus taastab järk-järgult kontrolli riigis toimuva üle.

Hukkunud on vähemalt 60 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.

Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.