Välisministeerium: Türgis viibivaid eestlasi otsivad lähedased andku endast teada ({{commentsTotal}})

{{1468654687000 | amCalendar}}

Välisministeerium palub Türgis viibivate eestlastega mitte ühendust saanud lähedastel endast teada anda.

Eesti välisministeerium tõstis Türgi suhtes reisihoiatuse taset ühe taseme võrra, kuid konsulaarabi büroo direktori Tarmo Punniku sõnul on olukord praeguseks paranenud ja välisministeeriumile teadaolevalt pole Eesti kodanikud kannatada saanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Välisministeerium palub Istanbulis ja Ankaras viibivatel eestlastel anda endast lähedastele märku. Lähedastel, kellel ei ole õnnestunud piirkonnas viibivate eestlastega kontakti saada, palub ministeerium helistada telefonil +372 53 01 9999 või konsul@mfa.ee.

"Me oleme palunud, et Türgis viibivad eestlased informeeriksid eelkõige oma sugulasi, et need ei muretseks. Oleme palunud välisministeeriumit teavitada nendest inimestest, kellega mingil põhjusel ei õnnestu ühendust saada, et me saaksime kas oma konsuli või kas või kohaliku politsei kaudu neid otsida," rääkis Punnik.

"Kindlasti tuleks kaaluda sinna lendamise otstarbekust ja kui sinna lennatakse, siis tuleks kindlasti teha kahte asja - võtta väga korralik reisikindlustus ja registreerida oma reis välisministeeriumi kodulehehel või siis nutirakenduses Reisi Targalt," lisas ta.

Tungiva vajaduseta reisimist Türgisse, eriti suurlinnadesse nagu Ankara ja Istanbul soovitab ministeerium vältida. Ankara lennujaam on suletud. Türgis viibivatel kodanikel palutakse vältida viibimist avalikes kohtades ja järgida kohapealseid juhiseid.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: