Kerry: Güleni väljaandmist pole palutud ({{commentsTotal}})

{{1468678363000 | amCalendar}}
John Kerry.
John Kerry. Autor/allikas: Artyom Korotayev/TASS/Scanpix

USA välisminister John Kerry ütles, et riik ei ole saanud ametlikku palvet väidetava Türgi riigipöördekatse korraldaja Fethullah Güleni väljaandmiseks. Samas kinnitas ta, et USA on valmis tegema Türgiga riigipöördekatse uurimisel koostööd.

Luksemburgis viibiva Kerry sõnul palus ta Türgil esitada kõik asitõendid, mis riigil eksiilis elava moslemivaimuliku vastu on, vahendas Reuters.

Kerry sõnul loodab ta, et riigipöördekatse korraldajatega tegelemisel järgitakse põhiseaduslikku protsessi.

"Kindlasti inimesed mõtlevad väidete üle, kes seda õhutas ja toetas. USA toetab loomulikult igasuguseid õiguslikke jõupingutusi ja seaduse kohaselt me abistame Türgi valitsust, kui nad paluvad," ütles minister.

Kui temalt küsiti, kas USA on saanud Güleni kohta väljaandmispalve, vastas ta eitavalt. "Ei, me ei ole saanud õhtki palvet seoses Güleniga. Me mõistame, et Güleni kohta küsimusi tõstatatakse ja loomulikult me kutsume Türgi valitsust üles esitama meile igasuguseid õiguslikke tõendeid, et neid vastavalt hinnata. Ma olen kindel, et selle üle tuleb mingi arutelu," rääkis Kerry.

Türgi valitsus on kaudselt süüdistanud riigipöördekatses Güleni, kes elab enese kehtestatud eksiilis USA-s.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu ütles, et tegi Kerryle selgeks, et Güleni järgijad on riigipöördekatse taga, kuid ta kinnitas, et otseselt pole vaimuliku väljaandmist arutatud.

"Väljaandmise teema ei tulnud otseselt meie eilses vestluses esile. Samas, ma ütlesin väga otseselt, et see oli nende riigis oleva Güleni katse," ütles Cavusoglu Ankaras antud intervjuus.

Gülen lükkas pressiteates tagasi väited, et ta on Türgis toimuvaga seotud. Tema sõnul mõistab ta riigipöördekatse hukka.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: