Rõivas: sõjaline riigipööre ei tohi olla poliitilise võimuvõitluse vahend ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mongoolias Euroopa ja Aasia riikide liidrite tippkohtumisel viibinud peaminister Taavi Rõivas ütles, et sõjaline riigipööre ei tohi olla poliitilise võimuvõitluse vahendiks.

Peaminister ütles lühiintervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa Liidu arvamus Türgis juhtunu kohta on selge - täiendav kontroll või autoritaarsemaks muutumine ei lahenda olukorda.

"Loomulikult on veelgi rohkem fookus sellel, et Türgis saaks demokraatia ja ühiskond toimida," märkis ta.

Seda, et EL teeks Türgile nüüd hinnaalandusi näiteks viisavabaduse osas, Rõivas ei usu.

"Isegi kui me soovime aidata eeskätt Türgi inimesi ja ühiskonda, saame aidata siiski neid, kes ise ennast aitavad ja ise pingutavad. Euroopa Liidus on väga selged kriteeriumid. Eesti teab seda hästi - me poleks saanud Euroopa Liidu liikmeks sellepärast, et keegi teeb meile hinnaalandust. Vastupidi, täitsime kõik kriteeriumid ära ja tänu sellele oleme Euroopa Liidu liige. Samamoodi on kõikide teistega - me eeldane, et nad teeksid kodutöö ära ja pingutame selle nimel, et nad täidaksid kriteeriume, mis on vajalikud," rääkis peaminister.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: