Kaljurand: Türgi edasist käitumist tuleb väga tähelepanelikult jälgida ({{commentsTotal}})

Välisminister Marina Kaljurand tõdes, et seda, mis saab Türgis edasi, tuleb väga tähelepanelikult jälgida.

Kaljurand ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ei saa välistada, et Türgis president Tayyip Erdogani ainuvõim tugevneb.

"Tõepoolest, ühelt poolt on lääneriigid avaldanud toetust demokraatlikult valitud Türgi valitsusele, presidendile, põhiseaduslikele institutsioonidele, aga teiselt poolt tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mis saab edasi. 3000 vahistatud sõjaväelast, vahistatud ja töölt kõrvaldatud kohtunikud, püüd sisse seada surmanuhtlus, viimati, kui Euroopa Liit rääkis Türgiga läbi, oli päevakorras terrorismivastase seaduse muutmine - loomulikult tuleb seda tähelepanelikult jälgida, kuidas hakkab Türgi edasi käituma. Täna teame, et Türgi parlamendi esimees on lubanud jälgida õigusriigi põhmõtteid, sama on öelnud ka peaminister," rääkis Kaljurand.

Euroopa Liidu koostöö Türgiga on tema sõnul väga tähtis.

"Türgi on oluline NATO liitlane, aga ka Euroopa Liidule väga oluline partner, eriti kui mõtleme migratsioonikriisile, sõjategevusele Süürias. Nii et koostöö Türgiga on väga oluline. Aga see ei tähenda, et lääneriigid ei peaks nimetama, kui midagi on sellist, mis ei vasta inimõigustele või rahvusvahelisele õigusele. On ka varem tähelepanu juhitud meediavabadusele, terrorismivastastele seadustele, nii et koostöö selles valdkonnas jätkub. Eesti saab panustada sellega, et oleme praegu Euroopa Nõukogu eesistujariik ning just terrorismialase seadusandluse muutmine Türgis on antud Euroopa Nõukogule arutada," selgitas minister.

Toimetaja: Merili Nael



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: