Välisministeeriumile on teada neli Nice'is viga saanud Eesti kodanikku ({{commentsTotal}})

{{1468695310000 | amCalendar}}

Välisminister Marina Kaljuranna kinnitusel on praegu teada, et Prantsusmaal Nice'is on terrorirünnaku tagajärjel saanud kannatada neli Eesti kodanikku.

"Kõigi omaste ja sugulastega on ühendust võetud. Meie konsul on praegu Nice'is kohapeal ja abistab eestlasi suhtlemises politsei ja haiglaga ja jääb sinna kuniks vaja. Kordan aga, et osa kannatanuid on veel tuvastamata ja Prantsuse politsei jätkab seda tööd," ütles Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale".

Täna Nice'i saabunud Pariisis konsuli ülesandeid täitev diplomaat Kadi Metsandi teatas, et üle 150 piirkonnas viibinud eestlase kohta on saadud info, et nendega on kõik hästi.

"Praeguse seisuga rohkem teadmata kadunud eestlasi Nice'is ei ole - täna õhtuks on saadud kõikide ülejäänutega ühendust," lisas ta.

Nice'is valitseb leinameeleolu

Nice'i rannapromenaadil valitseb endiselt leinameeleolu. Täna kogunes neljapäeval traagilise rünnaku alla sattunud Nice'i rannapromenaadile sadu inimesi, et mälestada hukkunuid. Ajakirjanikud üle maailma jäädvustasid hetki, mil ohvrite lähedased asetasid sündmuspaigale lilli, küünlaid ja mänguloomi.

"Ma olin seal sel päeval. Korraga nägin ma inimesi jooksmas ning nad tõukasid mind. Kui ma oleks paigale jäänud veel minuti, oleksin ka mina kadunud. Ma tänan jumalat, kuid mul on kahju elu kaotanud inimestest.
Nad tulid siia rahvuspüha nautima ega arvanud iialgi, et nad hoopis surevad siin," rääkis George.

Hetkel, mil veok mööda promenaadi alla sööstis, jalutas pidupäeva ilutulestikult ööbimispaiga poole eestlanna Tuuli koos kaaslasega. Õnneliku juhuse läbi läksid nad vaid hetk enne veoauto saabumist teisele poole teed.

"Saime ka mõnda aega kõndida, kui meeletu hüsteeriline kisa algas, inimesed jooksid üle tee. Paljud inimesed lebasid juba maas. Ja siis ma nägin, kuidas üks naine peatus nende maaslamavate inimeste juures, ta tõusis püsti ja pani jooksuga meie suunas," kirjeldas Tuuli.

"Terve eilne päev me lihtsalt kõndisime mööda tänavaid, mis olid tühjad. Me ei osanud rääkida teineteisega. Ühtpidi oli õudne, teistpidi oli kohutavalt hea meel muidugi," lisas ta..

Kokku sai rahvuspüha tähistama tulnud inimestest surma 84 ja vigastada üle saja.

Nice'is toimuma pidanud Euroopa Innovatsiooniakadeemia ajaks kogunes linna ka eestlasi. Innovatsiooniakadeemia tegevjuhi Anni Sinijärve kinnitusel pole nad seni saanud kontakti kahe eestlasega. Sinijärvele teadaolevalt on nemad haiglas.

Aastaid Nice's elanud Hannela Nei sõnul harjutatakse kohalikke juba maast madalast mõttega, et terrorismioht valitseb kõikjal ja sellega tuleb elada.

"Samamoodi, kui ma viin last hommikul lasteaeda, siis meid üldse väravast sisse ei lasta - jätame lapsed ukse peale, nad lähevad ise oma rühma. Jah, me oleme harjunud sellega," selgitas Nei.

Nice'i kuulus rannapromenaad avati täna taas jalakäijatele, kus päikesepaiste lahutamatuks kaaslaseks oli sügav lein.

ERR Nice'is: inimestes on varasema võitlusvaimu asemel kurbus

Nice'is viibiv ERR-i ajakirjanik Katrin Jüriso rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et politsei on otsinud läbi 31-aastase Nice'is elanud tuneeslase korteri ja küsitlenud tema lähedasi. Politseile on teada, et mees paistis varasemalt silma vägivalla poolest ning ta oli vägivaldne ka oma perekonna vastu.

"Sidemeid näiteks terrorismiga pole politsei siiani täheldanud. Palju küsimusi tekitab see, et ISIS võtab vastutuse rünnaku eest enda peale, kuid inimene, kes selle läbi viis pole varem terrorismiga seotud olnud ja väidetavalt polnud ta ka väga usklik," rääkis Jüriso.

Ta tõdes, et kui eelmise aasta jaanuaris toimunud Charlie Hebdo rünnaku järel olid prantslased ise väga võitlusaltid, siis nüüd öeldakse, et rünnakuid on olnud liiga palju ja nende võitlusvaim on raugemas. Pigem vaatavad inimesed valitsuse ja võimude poole, miks nad ei suuda rünnakuid ära hoida.

"Tänavatel on võitlusvaimu asemel pigem kurbus ja oodatakse vastuseid," märkis Jüriso.

Toimetaja: Merili Nael



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema