Tokyot tabas maavärin magnituudiga 5 ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Jaapani idaosas oli täna maavärin, mis raputas hooneid ka pealinnas Tokyos, kuid tsunamiohtu ei ole ning esialgsetel andmetel ei ole ka vigastatuid ega purustusi.

USA geoloogiateenistuse andmetel oli maavärina kese 44 kilomeetrit Tokyost kirdes, vahendas Reuters.

NHK teatel kontrolliti pärast maavärinat Tokai tuumajaama nr 2, mis on juba 2011. aastast olnud suletud, kuid kahjustusi ei leitud.

Jaapan on seismoloogiliselt aktiivsemaid piirkondi maailmas, seal toimub viiendik maailma maavärinatest, mille magnituud on 6 või suurem.

2011. aasta 11. märtsil tabas Jaapani kirderannikut maavärin magnituudiga 9, mille põhjustatud tsunamis hukkus ligi 20 000 inimest ning vallandus maailma suurim tuumakriis pärast Tšernobõli.

Toimetaja: Karin Koppel



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: