Türgis riigipöördekatse tõttu vahistatute arv jõudis 6000ni ({{commentsTotal}})

Türgi märulipolitsei arvatavat riigipöörajat vahistamas.
Türgi märulipolitsei arvatavat riigipöörajat vahistamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Türgis on seoses läbikukkunud riigipöördekatsega praeguseks vahistatud juba 6000 inimest ning kinnipidamised jätkuvad, ütles justiitsminister Bekir Bozdag.

"Puhastusoperatsioonid jätkuvad," rääkis Bozdag BBC teatel riigimeediale ja lisas, et vahistatute arv kasvab.

Puhastuse käigus on arreteeritud ka kõrgeid sõjaväelasi ja kohtunikke. Kokku on alates riigipöördekatse nurjumisest vahi alla võetud vähemalt 3000 sõdurit ning umbes 2700 kohtunikku.

Türgi taotleb Kreekalt kaheksa sinna põgenenud ja seal asüüli taotlenud sõjaväelase välja andmist.

President Recep Tayyip Erdogan on lubanud, et riigipöördekatse korraldajaid karistatakse karmilt. Tema sõnul võib parlament kaaluda ka surmanuhtluse taastamist. Ühtlasi nimetas Erdogan juhtunut jumala kingituseks, sest see annab võimaluse armeed puhastada.

Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault ütles Prantsusmaa telekanalile France 3, et juhtunu ei anna Erdoganile õigustust seadust eirata ega demokraatlikest põhimõtetest kõrvale kalduda.

Erdogan süüdistab katses riiki pöörata USAs elavat Türgi vaimulikku Fethullah Güleni, kes on oma seotust sellega eitanud. USA välisminister John Kerry ütles aga, et USA valitsus kaalub Güleni väljaandmist vaid siis, kui Türgi valitsus näitab ette kindlad tõendid Güleni seotuse kohta riigipöördekatsega.

USA president Barack Obama kutsus üles, et kõik osapooled Türgis tegutseksid seaduse piirides.

Türgi võimud on pärast riigipöördekatset kontrolli kogu riigis taastanud, mõned selle korraldanud sõjaväelastest on aga veel vabaduses. Ametnike teatel tabatakse nad arvatavasti õige pea.

Toimetaja: Karin Koppel



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: