Belgia on valmis brittide asemel ELi eesistujaks hakkama ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Vajadusel võib Euroopa Liidu eesistumise 2017. aasta teises pooles võtta Suurbritannia asemel enda kanda Belgia, sest britid peavad sel ajal parajasti Brexiti-läbirääkimisi, ütles riigi välisminister Didier Reynders.

Ideest räägiti ka eelmisel nädalal NATO tippkohtumisel, vahendas Flandersnews.

"Minu Eesti kolleeg küsis, kas on tõsi, et kavatseme eesistumise enda peale võtta," märkis Reynders.

Belgia välisministeerium arutas küsimust valitsusega ning pidas Euroopa kolleegidega sel teemal kõnelusi Euroopa ja Aasia riikide liidrite tippkohtumisel Mongoolias.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncer ja Euroopa Nõukogu president Donald Tusk ei ole väidetavalt samuti selle idee vastu.

Plaaniväline eesistumine ei tähendaks Belgiale suuri lisakulutusi, kuna vajalik infrastruktuur on juba olemas - Belgia on eesistujaks olnud aastatel 2001 ja 2010, järgmine eestistumine on kavas 2024. aastal.

Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik 2018. esimesel poolaastal.

Toimetaja: Karin Koppel



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: